Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Cocker mõjus eelkõige hingele
Joe Cocker näis olevat viie aasta taguse Tallinna kontserdiga võrreldes küll veidi vanemaks jäänud, staari hääl oli aga endiselt värske, jõuline ja mõjuv.
Saku Suurhallis möödunud neljapäeval esinenud Joe Cockeri kontserdikava kandis staari viimase albumi nime "Hymn 4 My Soul".
Plaadi esitluskontserdiks seda siiski liigitada ei saanud. Päris värskeid palasid oli programmis vaid mõni, suure osa kavast moodustasid publikule juba tuttavad lood nagu "Summer In The City", "You Are So Beautiful", "Leave Your Hat On", "Unchain My Heart" jt.
Ega muud polnud eriti vajagi. Saalis oli publik, kes täpselt teadis, mida ta kuulama oli tulnud, ning soovis seda ka saada. Tihedamat aplausi hakkas kostma ikka just nende lugude saateks, mis esimestest nootidest tuttavana kõlasid.
Laval oli üheksaliikmeline hoolikalt valitud kvaliteetmuusikutest koosnev bänd, mis kasutas muusika loomiseks valdavalt naturaalpille. Silmailu lisasid mõned seksikad pikajuukselised piigad, kelle ülesanne oli laval graatsiliselt ringi liikuda ning ajuti tausta laulda.
Lisaplusse tõi kontserdile kaunilt lahendatud valgusmäng taustaekraanil. Katedraali aknaid meenutavatelt kolmelt valgusekraanilt näidati publikule nii laulude originaalvideoid kui ka lihtsalt lõõgastuda aitavaid pildikesi rändavatest pilvedest või hubisevatest küünlatulukestest.
Lavakujundus oli maitsekas, kuid mitte ülemäärane. Tegemist oli staariga, kes oma show ilmestamiseks küll kokku hoidma ei pea, kuid eelistab põhiefekti siiski ise lauluga välja kanda.
Cockeri kontsert mõjus mõnusalt positiivse ja turgutava helisüstina. Kuigi staari hääl teda mõned korrad ka alt vedas, ei rikkunud see üldmuljet. Tundus, et Cocker on saavutanud teatud ikooni staatuse ning võib teha laval ükskõik mida, mõjudes ikkagi šiki ja väärikana.
Niipalju kui mäletan kasvõi 80ndate muusikavideotest, pole Cocker kunagi poisikesena tundunudki, alati on ta olnud laval jõuline ja kehtestav. Sõltub staari meisterlikkusest, kui vägevaid keeli ta kuulaja hinges puudutada oskab. Cockeril näib seda väge olevat küllaga.