Dmitri Medvedjev - Kremli taltsas karu

Sirje Rank 14. detsember 2007, 00:00

Mis ei tähenda, et sel nädalal Vladimir Putini mantlipärijaks võitud Peterburi intellektuaalide poeg oleks lätlaste tahtmisesse teistmoodi suhtunud kui pikki aastaid tema mentor ja ülemus olnud Vladimir Putin, tänane president.

Lätlaste Abrene oleks ikka Põtalovo nime all Venemaa koosseisus. Lihtsalt piirikõneluste toon oleks olnud teine, viisakam.

Niisamuti on Medvedjev 2000. aastast Gazpromi nõukogu esimehena ellu viinud Putini ideoloogiat ja kujundanud gaasihiiust Kremli võimuhooba, ehkki teda ennast peetakse liberaaliks.

Just vaheda intellektiga tipp-jurist Medvedjev oli arhitekt skeemide taga, millega survestati nii Royal Dutch Shelli kui ka Briti kütusehiidu BP oma suurtes energiaprojektides Venemaal kontrollosalust Gazpromile loovutama. Medvedjevi ülesanne oli esitada tehingud mõistliku kompromissina.

"Need kaks asja ei ole Venemaal vastuolus," kommenteerib transiidiekspert Raivo Vare.

"Meie jaoks tundub vastuoluline, et kuidas nii - riikliku poolpoliitilise firma eesotsas ja teistpidi liberaal. Venemaa konstruktsioonis on see täiesti loomulik. Medvedjev üritab läbi rääkida, veenda, n-ö poliitikat ajada. See ongi liberaalsuse tunnus. Ta pole see, kes virutab jalaga ukse lahti," ütleb Vare. "Poliitikana pole see vähem efektiivne ega vähem ohtlik. Lihtsalt teist nägu."

Olga Krištanovskaja Moskva eliidi uuringute keskusest leiab, et liberaali oreool on Dmitri Medvedjevi ümber pigem Kremli kultiveeritud, et teha ta läänele vastuvõetavamaks.

"Ta ei ole liberaal. Tal ei ole Putinist sõltumatut arvamust," ütleb Krištanovskaja.

Analüütikud tõlgendavad Medvedjevi valikut siiski kui signaali lääneriikidele, et Moskva ei taha suhteid üleliia teravaks ajada. Isik on pehmem, kuid Medvedjevi seiskohad näiteks Kosovole iseseisvuse andmise osas Putinist ei erine.

Peamine omadus, mis tagas Venemaa jaoks tavatult noore, vaid 42aastase mehe tõusmise presidendikandidaadiks, on tema täielik lojaalsus praegusele presidendile Vladimir Putinile.

"Vähemalt siiani," lisavad analüütikud igaks juhuks juurde. Pehme olek ja silmnähtavate võimuambitsioonide puudumine tegi temast vastuvõetava kandidaadi ilmselt ka Kremli rivaalitsevatele klannidele.

Berliini müüri langemise ajal oli Medvedjev alles juuratudeng Leningradi ülikoolis, kus Putingi omal ajal juurat õppis. Edasi sai temast õppejõud, kuni reformimeelne linnapea Anatoli Sobtšak ta linnavalitsusse nõunikuks kutsus.

Seal kohtus Medvedjev Putiniga, kes tõi oma noore soosiku Moskvasse ning pani aluse ta ülikiirele tõusule ametiredelil.

"Tema isiksus kujunes Putini tugeva mõju all ning ta austab Putinit kui isa," iseloomustab Medvedjevit üks endisi õppejõude. Medvedjev on Putiniga koos töötanud kogu oma täisealise karjääri ehk 17 aastat ning vähemalt kaudselt osalenud kõigis olulisemates otsustes. Presidendiks saades lubas Medvedjev peaministri ametit pakkuda Vladimir Putinile.

Väljavaade Dmitri Medvedjevist Venemaa presidendi ja Vladimir Putinist peaministri toolil lennutas Venemaa aktsiaturud sel nädalal kõigi aegade kõrgeimaile tasemele.

"Kombinatsioon Medvedjev-Putin on investorite jaoks nagu unelmate meeskond," ütleb investeerimispanga UralSib peastrateeg Chris Weafer agentuurile Bloomberg.

See võib Venemaale tuua uue rahalaviini ning kergitada börsiindekseid tänaselt tasemelt vähemalt 20%, prognoosib investeerimispank Troika Dialog.

Ühe Moskva fondijuhi sõnul oleks taoline lahendus Putinile võimule jäämiseks "kõige lihtsam, elegantsem ja juriidiliselt korrektsem viis. Tähtsaim on järjepidevus. Võimuvaakum või klannide rivaalitsemine mõjuks Venemaa majandusele halvasti," sõnab ta.

Medvedjevi valimine tagaks senise kursi jätkumise, mis ühtlasi annaks kindlust, et plaanitud investeeringud kogusummas 1000 miljardit dollarit Venemaa transpordi, tööstuse ja sotsiaalse infrastruktuuri moderniseerimiseks ka teoks saavad.

Reitinguagentuuri Fitchi hinnangul oleks Medvedjevi presidendiks valimine majanduse jaoks väga positiivne signaal.

"Medvedjevit peetakse võimalikest kandidaatidest kõige liberaalsemaks, tehnokraatlikumaks ning ärisõbralikumaks," ütleb Fitchi arenevate turgude osakonna juht Edward Parker. Suur pluss on ka tema juristiharidus - tänasest Venemaa võimueliidist on ta õigusriigi printsiipidega kõige paremini kursis.

Välismaailm tunneb Medvedjevit peamiselt Gazpromi nõukogu esimehena. Siin aitas ta kaotada välisosalusele kehtinud piirangud, millest vallandunud investeeringute tulv tegi Gazpromist turukapitalisatsioonilt ühe maailma suurima firma.

Teisalt on ta olnud valmis minema kas või gaasikraanide kinnikeeramiseni välja, et survestada endisi NLi riike gaasi eest n-ö turuhinda maksma.

Medvedjevi komistuskiviks võib saada majandus, mis soodsate asjaolude kokkulangemisest (? la nafta hinna tõus, madalad intressid) Putinist väga populaarse presidendi tegi.

Kui nafta hind jääb kõrgeks, on ohuks inflatsioon. Kui aga ülemaailmne majanduslangus nafta hinna alla toob, võib ees olla majanduskasvu järsk pidurdumine ning rahva rahulolematuse kasv.

Kui mul Vene Föderatsiooni kodanikuna tuleks valijana otsus teha, siis Dmitri Medvedjevi poolt võiks hääle anda küll. Puht intuitiivselt. Ma ei ole tema kohta kunagi midagi halba kuulnud. Ega tema suust väljaütlemisi, mis mulle ei meeldiks, mis oleksid räiged või rumalad. Normaalne mees on, tasakaalukas.

See, mis televiisoris näidatakse, kuidas ta mööda Venemaad ringi sõidab ja tavaliste inimestega kohtub - see on küll PR, kuid ta näeb inimlik välja - silmavaade on inimlik, huvitatud.

Venemaal ei saagi liiga liberaalne olla. See on suur riik, allpool on palju väikesi ülemusi, kes mõistavad liberaalsust teistmoodi - et kõik on lubatud. Kui Putin Medvedjevit soovitab, no miks ka mitte. Inimesed valivad Venemaal presidendi ikkagi ise.

Kas Eesti-Vene suhted võiksid paraneda? Siin on hea eeskuju praegu Poola - vahetati ainult üks inimene välja ja kohe hakkasid probleemid lahenema nii Venemaa kui ka Saksamaaga.

Medvedjevil on väga hea imago - ta on selline suhkrupoiss, rahulik, juristina argumenteerib hästi, euroopalike kultuurihuvide, mitte tavatšinovniku taustaga.

Ette lükati ta ilmselt sel põhjusel, et luua praegu lääneriikidega suhtlemisel juba väga teravaks muutunud konfrontatsioonilisele mudelile pisut pehmemat joont. Ilmselt tajutakse, et Venemaa huvide ajamine puhta jõu positsioonilt ei ole tark ega efektiivne ja hakkab tagasilööke andma.

Tegu on inimesega, kes oma sisemistelt vaadetelt ei ole agressiivse suurriikliku šovinistliku loogika esindaja, mis aga ei tähenda, et tal ei oleks suurriikliku häälestust. See on lihtsalt tsiviliseeritum.

Juristina tunneb ta hästi Rooma õigust. See on kõva sõna, sest traditsiooniliselt on Vene ärikeskkond sidemete ja erahuvide keskne. Miinuseks on Medvedjevi selge riigikapitalistlik suunitlus võtmevaldkondades.

Mulle on räägitud temast kui väga positiivsest kandidaadist. Haritud, võõrkeelte oskusega, liberaalse ja euroopameelse mõtlemisega, samas Venemaa patrioot. Suhtun positiivse ootusega.

Me ei tohiks aga uut presidendikandidaati kiites ja tulevikku prognoosides unustada, et Putin jääb persooniks Venemaa poliitikasse edasi viieks-kümneks aastaks.

Gazpromi nõukogu esimehena oli Medvedjevil arvatavasti suur panus Gazpromi pragmaatilise firmapoliitika väljatöötamises ja firma muutmises maailma üheks suuremaks energiafirmaks.

Usun, et tänane Venemaa poliitika jätkub, sealhulgas majanduspoliitika - liikumine koostöö suunas Euroopaga ja Maailma Kaubandusorganisatsiooniga. Loomulikult kaubeldakse Venemaale jätkuvalt võimalikult häid tingimusi.

Eestil on võimalus uue presidendiga suhteid Venemaaga parandada, kuid nagu ka Putini ajal, sõltub palju Eestist endast.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing