Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Nädal Kertu Ruusi pilgu läbi
Sel nädalal teatas Joakim Helenius, et on valmis kõik oma firmad maha müüma, et Kuule sõita. Sellise peenraha nagu 100 miljoni krooni eest oleks mees krapsti homme hommikul esimese süstiku peal.
Esmapilgul mõtlesin, et lugupeetud investeerimispankur on hullumeelne. Aga kui ma järele mõtlesin, siis sain aru, et ta ongi hullumeelne.
Ameerika kliinilise psühholoogia professor John D. Gartner on veendunud, et ettevõtjad polegi päris normaalsed inimesed, vaid kannatavad hüpomaania-nimelise häire all. Nad on täis nakatavat energiat, ebamõistlikku eneseusaldust ja suuri ideid.
Nad võtavad riske ja tunnevad ennast väljavalitutena. Samuti kipuvad nad impulsiivselt otsuseid tegema ja liialt raha tuulde loopima. See maania vorm eristab ettevõtjaid palgatöötajatest ning sellega saab ilmselt põhjendada ka Eesti äritegelaste, hmmm, omapärasid. Kruuda, Luik, Pant, Karu - kõik puha segased!
Eesti ühe vaieldamatu esihüpomaanina on mu austuse ära teeninud ka ettevõtja Jüri Mõis. Aga nagu psühholoogiadoktor märgib, on suurelt mõtlevate ja karismaatiliste äriliidrite üheks sündroomiks ka lapsesuised partsatused.
Sel nädalal avaldas Mõis arvamust, et peaminister Andrus Ansip on sattunud oma isikuga Eesti-Vene suhete paranemise teele risti ette ning seetõttu oleks riigile ja rahvale kõige parem tema ametist tagasiastumine.
Teisisõnu leiab Venemaal äri ajav ettevõtja, et demokraatlikult valitud Eesti Vabariigi peaminister peaks astuma tagasi sellepärast, et on sattunud vastuollu ebademokraatlikult valitud naaberriigi võimukandjatega. Ma ei leia, et selline samm näitaks meie 90aastaseks saava riigi sõltumatust.
Lugeja ehk andestab, et Venemaa teemat sellel nädalal oluliseks pean. Uudist kui sellist muidugi pole. Noh, Vladimir Putin tegi teatavaks oma lemmiku presidendi kohale, asepeaminister Dmitri Medvedjevi, mispeale Medvedjev ütles, et Putin jälle on tema lemmik peaministri kohale.
Mis ei tähenda, et see meile oluline ei oleks. USAs kirjutas Venemaalt emigreerunud ekspert Leon Aron hiljuti New York Timesis, et Putin ei pea presidendina jätkamiseks põhiseadust muutma, vaid võib kasutada oma õigust kuulutada välja sõjaseisukord. Vaja vaid leida "otsene agressor". Ning selleks vaenlaseks sobib - üllatus missugune - hirmuäratav naaberriik Eesti.
Aga tagasi lõbusamate uudiste juurde. Euroopa kohus otsustas, et ametühingud võivad streikida selle vastu, kui ettevõtte plaanib lahkuda kalli tööjõuga riigist ja viib oma tegevuse riiki, mille palgatase on madalam.
See on sama hea, kui öelda, et inimesel on lubatud endale jalga tulistada kehavigastuste tekitamise eesmärgil.
Õnneks ma usun, et Elcoteqid tulevad ja lähevad, aga inimkonna püüd parema, efektiivsema asjakorralduse järele jääb.