Kuldaväärt geenid

Gert D. Hankewitz 17. detsember 2007, 00:00

Ühendriikides on viimaste aastate jooksul jõuliselt kasvamas uus äri - geenitestid. Tegemist on protseduuriga, kus lihtsalt öeldes otsitakse inimese geenidest pärilikke või muid haigusi. Näiteks: kui suur on tõenäosus, et sind tulevikus ähvardab vähktõbi, infarkt või hoopis mõni närvisüsteemi haigus, nagu Parkinsoni või Alzheimeri tõbi.

Et tegemist on tulevikualaga, mis tõotab tegijatele miljoneid sisse tuua, on see arenemas Eestiski: üks asutus juba töötab ning teine ootab tervishoiuametilt tegevusluba.

"Tundub, et huvi asja vastu on. Probleem on ainult selles, et testid on üpris kallid ja haigekassa neid kinni ei maksa, mistõttu pole ka testiostjaid nii palju, kui võiks olla," räägib ASi Vähikliinik juht Ardo Reinsalu. Tema kliinikus, kus testitakse küll ainult kasvajatega seotud haiguste tekkimise võimalust, jääb keskmise geenitesti hind 3500 krooni kanti.

See pole aga üldse hinnalagi. Praegu põhiliselt välismaa ettevõtetele teste tegeva Asper Biotechi juhi Alo Merilo sõnul võib keerulisem test ka 30 000 krooni kanti ulatuda. Kõik oleneb sellest, kui suur jupp inimese genoomist läbi uuritakse ning mida otsitakse.

"3000-30 000 krooni, vastavalt sellele, kas otsitakse täiesti huupi või erialaarsti soovitusel kindlaid enamlevinumaid haigusi," lisab Merilo, kes loodab lähima paari kuu jooksul testid tavakodanikele firma hinnakirja lisada.

Küsimusele, kui suur osa summast tegelikult testi peale kulub ning palju ettevõttele jääb, jätab firmajuht otsese vastuse andmata ning üritab vestlust sujuvalt teisele teemale üle viia. "Asperi majandustulemused pole kellelegi saladus. Sealt on näha, et me pole üldsegi olulist kasumit tootev ettevõte ja keegi ei saa süüdistada, et oleme teinud midagi ja võtnud selle eest oluliselt kõrgemat hinda," asub Merilo kaitsepositsioonile.

Teisalt tunnistab mees järgmise lausega, et teenusega esimesena turule tuleval ettevõttel on võimalus mõnda aega kõrgemat hinda küsida. Seda aga ainult nii kaua, kuni keegi teine sama asjaga välja tuleb, arutleb firmajuht.

Samas leidub ka neid, kes ettevõtmisesse skeptiliselt suhtuvad, nagu näiteks biotehnoloogiaettevõtte Quattromedi juht Erki Mölder. "Asjal on kolm põhiprobleemi: esiteks on turg sellele suhteliselt väike, teiseks on testid kallid ning kolmandaks - kui oled miskit teada saanud, siis mida sa selle teadmisega peale hakkad," mõtiskleb ta, lisades, et elustiilimuutused inimese mõnda haiguseriski oluliselt ei vähenda. "Täna pole turg selleks valmis," leiab ta.

Viimane võimalus aga Asper Biotechi juhti Merilot ei heiduta. "Kui 75 protsenti inimesi testimises mingit kasu ei näe ning selle rahaga endale poest midagi muud ostab, pole midagi. Piisab kas või 5 protsendist, kel on piisavalt raha ning uudishimu oma tervise kohta rohkem teada saada," jääb Merilo ettevõtmisele kindlaks.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 17:14
Otsi:

Ava täpsem otsing