Siff ja Kanajev müüsid Muuga rahamasina

Pool seni makstud dividendidest on laekunud Hollandi suurkontsernile Royal Vopak, kes otsustas nüüd Sifilt, Kanajevilt ja nende Vene äripartneritelt Pakterminali aktsiad ära osta. Hollandlased ütlesid ostutehingut põhjendades, et selle tehinguga loodetakse paremini tagada kaubavahetus Venemaaga.

Veel reedel aripaev.ee-le Pakterminali müügitehingut kategooriliselt eitanud Endel Siff lausus eile, et suured asjad nagu Pakterminali müük ei juhtu üleöö. "Teatud tõuke andsid ka aprillisündmused, mille järel Venemaa kehtestas varjatud sanktsioonid," ütles Siff aripaev.ee-le.

"Jättes selle kõrvale, oli Pakterminali müügil ka teisi objektiivseid põhjusi. Äris on konsolideerumise aeg ehk transiidiettevõtted ühinevad. Teiseks, ühegi Trans-Kullo aktsionäri põhitegevus ei olnud transiit, nüüd saame keskenduda uutele projektidele," selgitas Siff.

Trans-Kullo on Sifile ja tema äripartneritele kuulunud ettevõte, mis oli Pakterminali poolte aktsiate omanik.

Anatoli Kanajevi sõnade kohaselt tuli tehingu initsiatiiv hollandlastelt. "Pärast lühikest arutelu otsustasime, et Pakterminali jaoks on antud lahendus parim," märkis ta. Kanajev ega Siff ei olnud nõus ütlema tehingu hinda.

aripaev.ee andmetel oli tehingu maksumus 60 miljonit eurot (ligi 940 mln kr). "Teil on toimetuses inimesi, kes taipavad sellest ärist, nii et mõelge ise," jäi Siff hinnast rääkides salapäraseks.

Royal Vopaki esindaja Rolf Brouweri sõnul tuli Pakterminali müügi initsiatiiv aga hoopis Trans-Kullo omanikelt. "Eesti omanikud otsustasid oma osaluse müüa ja me nägime võimalust," ütles ta.

Tallinn on logistiliselt hea sadamakoht, mis on peaaegu aasta läbi jäävaba. See on parim koht naftatransiidiks Venemaaga, kuna ka raudteeühendus on hea, põhjendas Brouwer Vopaki huvi Pakterminali vastu.

1990. aastate alguses ristusid kolme suurmehe teed: Aadu Luukas pakkus välja idee, Endel Siff tundis Venemaal vajalikke inimesi ning Anatoli Kanajev aitas Muuga sadama toonase juhina idee reaalsuseks muuta.

Idee oli äärmiselt lihtne - panna Vene naftatehastes tsisternvagunid kütust täis, tuua need Muuga sadamasse ning siin kütus tankeritesse ümber pumbata ja läände saata.

Et Venemaalt lähtuvate kütuserongide vool ei katkeks, haarati aktsionäride ringi kolm üliolulist tegelast: kogu Venemaa naftaeksporti korraldava Neftehimekspordi eestvedaja Igor Lepetuhhin, Jaroslavli naftatöötlemistehase juht Aleksander Denisoff ning Rjazani naftatehase direktor Vladimir Ossavoljuk. Nüüd jäi veel üle leida investor, kelle rahaga Muuga sadamasse kütuseterminal rajada ja kelle abiga ka läänes kütusele ostjaid leida.

Ning kui Hollandi Royal Vopaki juhid 1992. aastal Peterburi sõites Tallinnas väikese kõrvalhaagi tegid, oligi Pakterminal sündinud.

Toona kokku lepitud osaluse suhe püsis muutumatuna kuni eelmise nädala lõpuni, kui Royal Vopak oma ülevõtupakkumise tegi.

Kohe pärast terminali esimese osa valmimist 1993. aasta märtsis alustas Pakterminal tegevust. Juba algselt võeti suund sellele, et kogu investeeringutest vaba kasum makstakse kohe välja dividendidena.

Ehkki Trans-Kullo aktsionärid on dividendide jagamisel tegutsenud monoliitse grupina, pole aktsionäridevahelised sidemed sugugi nii roosilised olnud. Esimene mõra tekkis 1995. aastal, mil Kanajev ja Luukas asutasid Transiidikeskuse, jättes Sifi mängust välja. 2005. aastal mõranesid aga ka Kanajevi ja Luukase suhted, mille järel Luukas avaldas soovi oma osalus Trans-Kullos Venemaa transiidihiiule Severstaltransile maha müüa. Severstaltrans tegi ülevõtmispakkumise ka Luukase senistele partneritele, kes aga sellega ei soostunud.

Selle asemel osteti Luukase osalus üles. Tehing toimus 2005. aasta lõpus. Luukas lõi aga ikkagi käed Severstaltransiga ning temast sai Pakterminali konkurendi E.O.S.-i väikeaktsionär. 2006.aasta oktoobris Aadu Luukas suri ning tema äriosalused läksid üle poeg Indreku kätte.

Siff ja Kanajev teenivad mõlemad Pakterminali osaluse müügiga veerand miljardit krooni. Nad ei osanud veel öelda, kuhu plaanivad saadud raha investeerida. "Selle üle me praegu veel mõtleme. Oleme avatud kõigile pakkumistele ja ideedele," märkis Kanajev.

Eesti suurima transiiditerminali ASi E.O.S. omanikud teatasid pärast Pakterminali müügitehingu avalikustamist, et alustavad Royal Vopakiga läbirääkimisi ühisettevõtte moodustamiseks.

ASi E.O.S. juhatuse esimehe Arnout Lugtmeijeri sõnul tuleb E.O.S.-i ja Pakterminali võimaliku ühinemise kohta küsida luba ka konkurentsiametilt. Praegu keskenduvad osapooled aga ühinemiskõnelustele ja nende käiku ei soovita avalikult kommenteerida.

Pakterminali mahutipargi suurus on 305 200 kuupmeetrit ning ettevõte tegutseb Muuga sadamas kolmel kail. E.O.S.-i mahutipargi suurus on 435 000 kuupmeetrit ning ettevõte tegutseb samuti Muuga sadama kolmel kail.

Äripäev valis ASi E.O.S. 2006. aasta Eesti edukaimaks ettevõtteks. Varem on Pakterminal olnud mitmel korral Eesti edukaimate ettevõtete edetabeli tipus.

2006. aastal teenis E.O.S. 268 miljonit krooni kasumit ja Pakterminal 173 miljonit krooni.

"See oli asjade loogiline käik," kommenteeris Pakterminali kunagine peadirektor Raivo Vare Pakterminali müügitehingut. "Hollandlaste järgmine samm oleks E.O.S.-i ostmine," lisas ta.

Naftatransiit on Vare sõnul kõigis sadamates drastiliselt vähenenud ja kõik kannatavad. Transiidi kuldajad on otsas. Seetõttu tuleb pilgud pöörata nafta hoiustamisele.

"Ja ega Vopaki poisid ei ole papist, neil on umbes 80 sellist terminali üle maailma. Aga kuna Parkterminali juurde enam mahuteid ehitada ei saa, tuleb laienemiseks midagi osta, E.O.S. oleks loogiline valik," rääkis Vare.