Superdollari pahad päevad

Kenneth Rogoff 18. detsember 2007, 00:00

Kas USA positsioon maailma üliriigina on ohus, kui dollar oma supervaluuta saatuse kaotab? Ehk mitte, kuid globaalne hegemoonia kujuneb palju kulukamaks, kui dollar õrrelt kukub.

Siiani on ameeriklased kasumit riisunud, laenates odavalt välismaalastelt ja investeerides raha kõrge tulususega välisvaluutadesse, maasse ja väärtpaberitesse. Kapitalitulusid arvestades on ameeriklased saanud kasumit 300-400 miljardit dollarit aastas - umbes sama suur on USA militaareelarve.

Vähemalt poolt USA 800miljardilisest valuutavarust hoitakse välismaal, peamiselt maailma põrandaaluses majanduses. Hiina Rahvapank ja Jaapani Pank säilitavad passiivselt tohutuid koguseid madalate intressidega USA võlgu. Samal ajal priiskavad ameeriklased maailmas riskikapitali, erakapitali ja investeerimispankadega.

Dollar on viie aastaga 25 protsenti langenud ja võib kukkuda veelgi. Välisinvestorid paigutavad ümber oma portfelle, liigutavad selle eurodesse, naeltesse ja isegi tärkavate turgude valuutadesse, nt Brasiilia reaal, Lõuna-Aafrika rand.

Ameerika strateegid aga näivad riigi jaoks primaarse ekspordi toitmise asemel olevat huvitatud pigem selle tühjakslüpsmisest. USA valitsus ise on kasutanud hiiglaslike defitsiitide eelseid. Föderaalreserv tundub hoolivat vahetuskurssidest ainult määrani, mil need mõjutavad kasvu ja inflatsiooni, ja just praegu aitab nõrk dollar kaasa USA ekspordile. Lisaks ei ole USA maksupoliitika eriti julgustav erasektori säästudele, eriti kinnisvarale maksueeliseid andes.

Ennetavate strateegiliste muudatusteta on dollar haavatav kuni järsu kokkuvarisemiseni. Kahjuks tundub see stsenaarium praegu olevat käima läinud. Kui Hiina peaminister, OPECi riigipead ja maailma rikkaim supermodell väljendavad muret dollari üle, võite olla veendunud, et asi on tõsine.

Hea uudis ameeriklastele on, et maailma kaubandus- ja rahandussüsteemis on tohutu inertsus. Kulus palju kümnendeid ja kaks maailmasõda, enne kui Suurbritannia nael kaotas oma supervaluuta staatuse. Samuti ei ole dollarile veel silmnähtavat järeltulijat. Kriis näitab Euroopa finantssüsteemi sama haavatavana nagu USA oma. Suur osa maailma kaubavahetusest on nomineeritud dollarites, isegi kui mõni OPECi president, näiteks Venezuela Hugo Ch?vez, avalikult mässule õhutab. Keskpangad säilitavad ikka veel üle 50 protsendi välisvaluutareservidest dollareis.

Hädaohu märke on aga ohtralt. Kui USA kohe tegutsema ei asu, võib tema supervaluuta eriõiguse väärtus jääda tunduvalt väiksemaks. Ameerika valijad, kes vihkavad maksude tõstmist, võivad hakata tunduvalt rohkem mõtlema oma riigi üliriigistaatuse tegelikele kuludele.

Copyright: Project Syndicate, 2007. www.project-syndicate.org

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 17:14
Otsi:

Ava täpsem otsing