Hävitame seadusega e-riiki?

Täna läheb riigikogus lõpphääletusele rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadus, mis on vajalik Eesti seadusandluse harmoniseerimiseks ELi vastava direktiiviga. Heal ja vajalikul seadusel on ainult üks viga - tegu on lammutuspommiga seni jõudsalt kerkinud Eesti e-riigi ehitisele.

Seaduseelnõu lugedes sattusin segadusse - e-Eesti masinavärgile on pandud pidur või koguni tagasikäik. ID-kaardi ja selle infrastruktuuri juurutamisega võttis ju Eesti selge suuna arengumudelile, et võimalikult palju asju võiks ja peaks saama nii riigi kui ka erasektori teenusepakkujatega korda ajada interneti teel. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadus teeb aga korrektiivi - kui siiani oli mistahes rahastamistehingu puhul vaja isik näost-näkku tuvastada ja tema dokumendiandmed fikseerida alles 100 000 kroonist suuremate sularahasummade puhul, siis nüüd tahab seadusandja, et seda tehtaks esmakordse ärisuhte loomisel alati. Jah, ka paari-kolme tuhande kroonise kiirlaenu puhul. Jah, inimene peabki minema kuhugi kontorisse, oma paberid ette näitama ja allkirja andma. Ei-ei, seda protseduuri ei tohi teha ID-kaardiga internetis.

Juttudega kodaniku kaitsest ja turvalisuse tagamisest on minu meelest antud juhul liiale mindud. Asi näeb välja sedapidi, et Suur Vend teab paremini, mis kodanikele hea on. Seaduse praegusel kujul vastuvõtmisel saab Eestist riik, kus kodanik kõige tähtsamat otsust - seadusandliku esinduskogu valimist saab ID-kaardiga internetis teha, ent 2000 krooni laenamiseks end ID-kaardiga identifitseerida ei tohi.

Kiirlaene pakkuva ettevõtte juhina on mul muidugi äärmiselt ebameeldiv, kui nii suuri põhimõttelisi muudatusi ühe ettevõtlusvaldkonna jaoks otsustakse märkamatult ja erilise aruteluta. Tähendab ju see näiliselt pisike muutus, et seni internetipõhist innovaatilist teenust pakkuv ettevõte peaks kas poe kinni panema või siis avama palju teeninduspunkte, mis toob kaasa kulud ning ärimudeli pea peale keeramise. Turvalisuse tagamiseks piisaks ju panga andmetest, seaduse antud kujul vastuvõtmisel toimuks ju andmete topeltpäring. Pealegi toimub juba praegu internetipankadesse sisselogimine sageli ID-kaardi abil ja aastal 2009 saab see ainuvõimalikuks viisiks.

Kui seadusega tahetakse tõesti takistada terrorismi rahastamist ja rahapesu, peaks turvanõuete karmistamisel keskenduma suurtele tehingutele, mitte mõõtma sama puuga 2000 ja 2 miljoni krooni suurust tehingut. Terrorismivastase võitluse ja rahapesu tõkestamise õilsa ja vajaliku loosungi all on Eesti seadusekoostajad läinud kaugemale kui alusdirektiiv ise. Taas püüame näida usklikumad kui paavst ise.

Pretsedenti loov esimene samm ID-kaardi kasutuse piiramiseks saab tehtud, järgmised tulevad märkamatult ning peagi on e-riigist järel vaid varemed.

Autor: Rain Sepp