Börsiinsaiderite kirglik aktsiatants

Aasta suurimat toetust oma ettevõttele on aktsiate ostmise näol avaldanud Tallinki ladvik, müüjaina on silma paistnud aga ehitusettevõtete sisering.

Tallinna börsil noteeritud 18 ettevõtte siseteabe valdajate tehingute kogusumma näitab plussi kaheksal ja miinust kuuel juhul. Nelja ettevõtte insaiderid pole tehinguid teinud.

Tallinki siseasjadega kursis olijad on aastaga soetanud laevakontserni aktsiaid kokkuvõttes 55 miljoni krooni eest, sellest 45 miljonit on väärtpaberite alla pandud 29. oktoobrist 23. novembrini. Suurimad aastalõpuostjad on olnud Tallinki nõukogu liikme Lauri Kustaa Äimä juhitavad fondid Amber Trust II SCA ja DCF Fund II Baltic States 1,83 miljoni aktsiaga. Tallinki juhtfiguur Enn Pant soetas nii eraisikuna kui ka oma firma Mersok OÜ kaudu mai alguses kokku 300 000 ja novembri alguses veel 210 000 aktsiat. Olulise panuse on aasta lõpus andnud ka nõukogu liige Ain Hanschmidt ja esimees Toivo Ninnas, kes samuti on tehingute tegemisel kasutanud firmade abi. Vähem aktsiaid on soetanud juhatuse liige Andres Hunt.

"Aeg oli selline, et insaiderid võisid osta," viitas Ninnas tehingule, mis tehtud vähemalt nädal enne 1. detsembril lõppenud kvartalit. Ninnas soetas oma firma TRK Viiking kaudu 100 000 aktsiat.

"Ma kahetsen ainult seda, et liiga vähe ostsin. Olen sügavalt veendunud, et Tallinki aktsia hind läheb üles ja see oli mul võib-olla üks väga hea tehing," rääkis ta ning kalkuleeris, et kui aktsia hind tõuseb viis krooni, teenib ta sellega pool miljonit. "Pole paha," arvas Ninnas.

5. detsembril teatas Tallink, et kasutab jaanuaris toimunud aktsionäride üldkoosolekul saadud õigust osta tagasi ettevõtte aktsiaid. 10. detsembrist 17. jaanuarini kestva programmi jooksul ostetakse tagasi maksimaalselt 5,6 miljonit aktsiat või pannakse väärtpaberite alla 109,5 miljonit krooni.

Hansabank Marketsi analüütik Sander Danil ütles uudisejärgses kommentaaris, et tagasiost on dividendide maksmise alternatiiv ja näitab, et ettevõte peab praegust turuhinda liiga madalaks.

Tõsist tuge on aktsia hinnale pakkunud ka Harju Elektri siseinfo omajad, kes septembris alanud osturalli tulemusena on tootmisettevõtte väärtpaberitesse suunanud pea kakskümmend miljonit krooni.

Huvitav on olnud Baltika insaiderite käitumine - kui 13. detsembrini oldi eranditult müügipoolel, siis täpselt nädal tagasi jõudis juhatuse esimees Meelis Milder oma firma BMIG sooritatud 300 000 aktsia suuruse ostuga Baltika aasta siseringitehingute kokkuvõttes 12,2 miljoniga kolmandaks.

Viisnurga nõukogu liige Joakim Helenius panustas nimetatud ettevõttesse vähem kui kuu tagasi ca 0,6 miljonit krooni.

Müüjate rivi eesotsas laiutab aga Eesti Ehitus, mille sisering on aasta jooksul tehtud tehingute kokkuvõttes müünud 17,7 miljoni krooni eest aktsiaid. Eesti Ehituse tütarettevõtte Linnaehitus juhataja Kalev Kase teenis mai lõpus aktsiate müügist veidi üle kahekümne miljoni krooni.

"Mul olid mõned investeeringud, mis tahtsid realiseerimist, eks sellepärast sai neid müüdud," ütles mees eile ning täpsustas, et kogu oma osalusest ta siiski ei loobunud.

Merko Ehituse siseringist tegi tehinguid ainult juhatuse esimees Tõnu Toomik, kes veebruaris-märtsis müüs 5,8 miljonit krooni oma tööandja väärtpabereid. Suuremad osalusest loobujad olid ka Kalevi, Starmani ja Silvano Fashion Groupi (PTA) insaiderid, pisimiinuse korjasid Eesti Telekomi siseinfo valdajad.