Esmaspäev 5. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Elmar Lepp ja Hans H. Luik lammutavad Pärnu veetorni

Peeter Raidla 20. detsember 2007, 00:00

Võrdsetes osades Luige osaühingule Minigert ja Lepa Kaubakeskusele kuuluva SuurSepa Arenduse ASi vastavasisuline soov on täna Pärnu linnavolikogu istungil hääletamisel. Nüüd juba üle kümne aasta kasutuseta seisva nõukogudeaegse veetorni lammutamine ja selle asemele tänapäevase hoone rajamine on aga Pärnus esile kutsunud ümberkaudsete elanike proteste. Kui veetorni ehitusalune pind on 110 ruutmeetrit, siis uue ehituse alla läheks juba 420 ruutmeetrit. Ent sellise ehitusmahu on linn juba aastaid tagasi heaks kiitnud.

Naaberkruntide omanikud ja omanike esindajad läkitasid hiljuti linnavolikogu esimehele, Reformierakonda kuuluvale Ahti Kõole protestikirja, milles juhitakse tähelepanu asjaolule, et kõnealune krunt asub Pärnu muinsuskaitsevööndi piirides, ja ühtlasi sellele, et eelnõu, millega tahetakse kinnitada projekteerimise tingimused, on vastuolus seadusega.

"Maa sihtotstarvet tahetakse muuta ehitusloaga /…/ Eskiislahendus ei vasta täielikult detailplaneeringu nõuetele. /…/ Lahendamata on autode parkimine krundil. /…/ Lähikinnistute omanike vastuseis pole kuhugi kadunud," rõhutavad veetorni kahe naaberkrundi omanikud Agu Kaljo ja Evelin Reimann ning ühe krundi omanike esindaja Marek Armulik oma kirjas, nõudes uue detailplaneeringu algatamist. Kaljo on Pärnu Postimehe veergudel lubanud vajadusel asjaga ka kohtusse minna.

Naabrite nimetatud vastuolud leiavad kajastamist tegelikult ka linnavolikogu otsuse eelnõus, kus muu hulgas tõdetakse, et eskiislahendus "ei vasta täielikult detailplaneeringu nõuetele, kuid jääb üldjoontes siiski planeerimisseadusega määratud ehitusõiguse raamesse, välja arvatud maakasutuse sihtotstarve, mille muutmine on kavandatud ehitusloaga".

Lepa oponendid viitavad lisaks siseministeeriumi planeeringute osakonna juhataja Jüri Lassi arvamusele, mis aga tegelikult jätab otsad lahtiseks. Pigem toetab ametniku arvamus loa andmist, sest Lass tõdeb, et planeerimisseadus võimaldab üksikelamu ja muu väiksema hoone ka väga ulatusliku juurdeehituse projekti koostamist projekteerimistingimuste alusel, ilma et oleks vaja detailplaneeringut koostada.

Poliitilisi kirgi on projekt esile kutsunud juba seetõttu, et nii reformierakondlasest Lepp kui ka tema arendusprojekti juhtiv Garri Suuk on ka ise volikogu liikmed. Keskfraktsiooni kuuluv Suuk on koguni volikogu planeeringukomisjoni esimees ja Lepp sama komisjoni liige. Kusjuures Lepp kuulub Reformierakonna ja Suuk Keskerakonna fraktsiooni.

Komisjoni aseesimees, Isamaaliidu ja Res Publica Liidu fraktsiooni liige Olavi Post nentis, et kui nende komisjon kõnealust küsimust arutas, siis Suuk küll juhatas istungit, kuid ei osalenud hääletamisel. Nagu Leppki.

"Mingit otsest surveavaldust Suugi poolt mina ei näinud, ehkki seda võib mitmeti tõlgendada," kommenteeris Post. "Aga mina seda eelnõu küll ei toeta, sest küsimus on pretsedendi loomises - planeeringut tahetakse muuta selle täpsustamisega. Loogiline oleks algatada uus planeering, et kõik huvitatud osapooled saaksid oma arvamuse välja öelda. Nii-öelda täpsustamisega see võimalus puudub, ehkki tegu on uue projektiga."

Elmar Leppa võib täie õigusega pidada Pärnu esimese kooperatiivi pidajaks.

Alustas ta juba 1986. aastal, mil ta otse rannaliiva kõrval oma videobaari avas. Kohvikupidamine ja külastajate meele lahutamine on Lepal siiani hinges. Äsja Pärnu turu vastu kerkinud hoones, kus kokku ruumi 1200 ruutmeetrit ja mis läks maksma 30 miljonit krooni, tahab Lepp taas avada oma restorani. Videofilmide näitamise asemel on tal mõttes nüüd külastajate meelt variteega lahutada.

Varieteerestorani hakkab ilmselt pidama Lepa enamusosalusel tegutsev AS Chaplin, mis siiani tunti kui Pärnu Uue Kunsti Muuseumi pidajat, nüüd küll juba endist.

Kui kolm aastat tagasi otse veetorni kõrvale kuuekorruseline uus elamu ehitati, ei protestinud keegi. Miskipärast protestitakse nüüd, kui tahan veetornile sama kõrge juurdeehituse teha. Kõik protestijad on sinna kolinud pärast seda, kui detailplaneering üheksa aastat tagasi kehtestati. Seega pidid nad teadma, mis nende naabrusesse on kavandatud. Inimesed ei saa aru, et tegelikult teen selle ala korda ja võtan enda peale ka tee-ehituse, nii et kõik ümberkaudsed elanikud peaksid rahul olema.

Veetorn on pikalt kasutuseta seisnud ja muutunud varisemisohtlikuks. Eks ekspertiis ütleb, kas see tuleb osaliselt või täielikult maha lammutada.

Olen Hans H. Luigega kogu aeg hästi läbi saanud, seepärast ma ta partneriks kutsusingi. Ta imestab pidevalt, kuidas asjad Pärnus venima kipuvad. Hoone tuleb astanguline - madalam on viie- ja kõrgem, veetorni kohale kerkiv osa üheksakorruseline, just nii kõrge nagu veetorn. Alla tuleb büroopind ja üles korterid.

Mark Soosaar mind Pärnu volikogusse vedas. Nüüd ma ei saa ka sealt ära tulla, sest kõik minu konkurendid istuvad seal.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 17:15
Otsi:

Ava täpsem otsing