Veeteede ameti sogane sügavik

Kes teise silmast palke kavatseb importida, peaks kõigepealt peegli ees enda pinnud kokku lugema. Seoses Tallinki laeva Fantaasia seiklustega Rootsi mereinspektorite küüsis ujus rahvusvahelises merendusajakirjas pinnale huvitav tõsiasi meie kodumaiste kontrollorganite elust: Fantaasia merekõlbulikkust kontrollis veeteede ameti inspektor Tõnu Hinno, Tallinki laevade tehnilise seisukorra ja meresõiduohutuse eest kannab aga hoolt Tanel Hinno. Kõlab kuidagi sarnaselt? Peabki kõlama. Isadel ja poegadel on tihtipeale sarnased nimed.

Nii et enne kui me rootslaste ettekirjutused kahtluse alla seame, tasuks mõelda, mida nemad meil kahtluse alla võiks seada. Kui isa saab palka poja kontrollimise eest, pole see kindlasti mitte klassikaline sõltumatuse näide.

Tõsi, erinevalt mitmest muust juhtumist ei saa seda Tallinki süüks panna. Eraettevõtte spetsialistivalikut ei saa piirata. Äripäeva arvates peaks aga veeteede ameti juhtkond oma töö üle järele mõtlema.

Rõhutame kohe, et meil puuduvad andmed, nagu oleks midagi otseselt Tõnis ja Tanel Hinno töös valesti. On täiesti võimalik, et tegemist on ausate ja põhimõttekindlate inimestega, kes mõistavad igati oma huvide võimalikku konflikti ning on selle välistamise nimel veel rangemadki kui võhivõõraste puhul - nii, nagu Kant oma eetikas nõudis erilist objektiivsust kõigi sõprade ja sugulaste suhtes. Kuid seda ei saa eeldada igaühelt.

Olukord, kus üks lähisugulane teist kontrollib, ei tähenda üksnes võimalust, et viletsa töö korral jääb kontrollitav lisaks preemiale ka kodusest magustoidust ilma. Ennekõike on see suurepärane võimalus korruptsiooniks. Ja kui riigiametites niisugust situatsiooni enesestmõistetavaks peetakse, luuakse sellega sisuliselt korruptsioonile soodne kasvukeskkond.

Iga sellelaadset juhtumit ei ole võimalik ette näha ega seadustes kirjeldada. Niisugustes asjades peaksid otsustajad lähtuma tervest mõistusest ja südametunnistusest.

Just nende olemasolu kujundabki riigi organisatsiooni- ja ettevõtluskultuuri. Ja kõigi maksumaksjate raha eest elav riik peaks selles eraettevõtetele eeskuju näitama.

Äripäev loodab, et nii veeteede amet kui ka teised riigiametid teevad Hinnode juhtumist oma järeldused. Mida vähem ruumi korruptsioonile jäetakse, seda selgem on Eesti ettevõtluskeskkond. Seda kiiremini areneb ka majandus, kuna osa raha ei kulu majandusmehhanismide määrdeks.

Autor: ÄP