Allar Jõks - Pinnuks silmas

Usun õnne, tulgu sellest

mis tahes õnnetus.

Usun kogemuste kiuste

Usun kurvastuseta

Usun arvestuseta

Usun halastamatult

Usun alistamatult.

Ometi märgivad ajalehed järgmisel päeval, et Jõks andis küll pärast umbusaldushääletamist sirge seljaga lühiintervjuusid, kuid paistis olevat löödud. Kui löödud mees tegelikult on ja kuidas ta kibestumisest üle saab, jääb paraku üle küsimata. Samuti jääb nägemata, kas alati avalikkuse ees tõsise, et mitte öelda sünge näoga Jõks kunagi ka naeratab. Ja seda kõike seepärast, et Jõks ei soovi ajakirjanikuga portreeloo asjus vestelda.

"Ta on alati vältinud pürgimast kaanepoisiks ja seepärast ei taha end eksponeerida ega rääkida töövälistest asjadest," vabandatakse õiguskantsleri kantseleist ja vahendatakse Jõksi sõnu: "Las räägivad teised!"

Olgu nii. Ja las alustuseks räägivad kaastöötajad. "Jõks on inimlik ja vahetu inimene, keda ei jäta külmaks ka teiste inimeste isiklikud mured." "Juhina omab ääretut mõistmisvõimet." "On pigem demokraatlik, mitte autoritaarne juht." "Ta on liidritüüpi, temas on olemas jumalik säde." "Jõks on hea meeskonnamängija." "Ta oskab motiveerida kollektiivi ühtse eesmärgi nimel võimsasse löögirusikasse." "Tal on tohutu vastutus- ja töövõime."

Ja muidugi peamine, mida ei jäta keegi rõhutamata -

"Jõks naeratab sageli!" Kolleegid peavad teda vastuvaidlematult inimlikuks meheks, kelle olemuses on huumor, iroonia ja eneseiroonia lahutamatud komponendid.

Ka teised Allar Jõksi hästi tundvad inimesed peavad tema ranget olekut ja ülikarmi ilmet rollikuvandiks. Ülikooliaegse kursusevenna, pankrotihaldur Urmas Trossi sõnul ei saa ju ühiskonna valuprobleemi lahkav inimene teha seda naerul näoga, justkui esitaks üldrahvalikku nalja. "Tegelikult on ta sõprade ja tuttavate ringis alati lõbus," räägib Tross ja lisab, et samas võis Allaris kohe ülikooli astudes aimata kohtuniku-tüüpi inimest. "Ta teadis kohe alguses, et tahab saada kohtunikuks. Aga ta pole mitte mingi juhul kuiv jurist. Tal on suur kirjandushuvi ja lai silmaring on kindlasti aidanud tal läbi lüüa ka õiguskantslerina."

Kuna avalike andmebaaside kohaselt on Allar Jõksi nimele registreeritud kaks mobiilinumbrit, katsetan, kes vastu võtab. "Allar maksab arved, seepärast on telefon tema nimel," selgitab Õie Jõks, Allar Jõksi Läänemaal elav ema.

Õie Jõksi sõnul näeb ta oma noorimat poega kaunis tihti ehk siis, kui Allar laupäeval koduseid saunamõnusid tuleb nautima. "See tegi haiget küll, kui poliitikud ütlevad, et Allar pole oma ametiaja jooksul justkui midagi teinud," kommenteerib Õie Jõks riigikogus aset leidnud arutelu. "Allar on lapsest saadik olnud aus. Kui ta väike oli, toonitasin ma ikka, et räägi mulle kõik ära - ma annan kõik tehtu andeks, ainult mitte valetamist." Õie Jõks lisab, et tegelikult polegi tal Allarile midagi andeks anda, sest Allar oli hea poiss ja eriti mingeid märkimisväärseid pahandusi ei teinud.

Allar Jõksist kümme aastat vanem vend, riigikohtunik Henn Jõks meenutab siiski üht Allari ärialast pahandust ajast, mil ta oma nooruse tõttu ei olnud veel süüvõimeline. "Nimelt müüs ta koos ühe teise poisiga eakaaslastele koduveini mahla pähe," kirjutab Henn Jõks. "See tuli välja ja ta pidi saadud raha tagasi maksma. Kui ema päris, kas ta ikka on kogu raha tagasi andnud, oli Allar natuke turris ja arvas, et vähemalt mahla maksumuse peaksid "veinijoojad" maksma." Henn Jõksi sõnul oli noorem veli sõnakuulelik, uudishimulik, rõõmsameelne, sportlik ja usin õppija. "Ma ei mäleta, et ta oleks jonninud," lisab Henn Jõks.

Küsimusele, kas Allar Jõks võitles juba õppurina õigluse eest, ei tihka tema kooli- ja ülikoolikaaslased otseselt jaatavalt vastata, kuid meenutavad seiku, mis sellele justkui viitaksid. "Tal oli alati oma arvamus ja ta julges selle välja öelda," lausub klassijuhataja Kullamaa keskkooli päevilt, saksa keele õpetaja Inge Rajaste. Kullamaa keskkooli inglise keele õpetaja, Allari klassiõe Heli Jõulu-Mäe sõnul oli ajaloohuviline Allar omamoodi nuhtlus eelkõige ajalooõpetajale, sest pommitas teda kogu aeg lisaküsimustega. "Allar esindas Kullamaa kooli väitluskonkurssidel," meenutab klassivend, ASi Schenker Tartu kontori juhataja Kaarel Kollo. "Ta oli tark poiss ja jutt jooksis tal juba kooliajal."

Kuigi Eesti ühiskonna valvekoeraks tituleeritud õiguskantsler Allar Jõksi jätkamist pooldab enamik avalikkust, kukutasid kaks suurt erakonda Jõksi kandidatuuri riigikogus kolinal läbi.

Jõksi seitsmeaastane ametiaeg lõpeb järgmise aasta märtsi algul. Mida ta seejärel teeb, on teadmata. Igal juhul poliitikasse ta ei pürgi, on ta ajakirjanduses kinnitanud.

Jõksi vastu oli teisipäeval 56 Reformi- ja Keskerakonna saadikut ning poolthääle andsid 36 Isamaa ja Res Publica Liidu, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna, Rahvaliidu ning roheliste erakonna saadikut.

Jõksi kompromissitu kriitika seadusandliku ja täidesaatva võimu aadressil on toonud talle ühelt poolt plusspunkte ning teiselt poolt tekitanud hulgaliselt vastaseid. Mitmed küsitlused - viimati näiteks kolmapäevane Foorumi saade ETVs - näitavad tohutut toetusprotsenti Jõksile. Samas riputavad kritiseerijad Jõksile kaela poliitkantsleri, avalikkusega manipuleerija, populisti ja muid silte. Jõksile on ette heidetud, et ta on teinud tunduvalt vähem ettepanekuid seaduse muutmiseks, kui tegi tema eelkäija Erik-Juhan Truuväli.

Jõksi tuntuim võitlus puudutab erakondade rahastamist ja ootab riigikohtu lahendit. Jõks on veendunud, et Eesti õigussüsteemis puudub organ, mis teostaks erakondade rahastamise üle laiaulatuslikku, sisulist, järjepidevat ja sõltumatut järelevalvet.

Samuti on Jõks muu hulgas teravalt kritiseerinud puudusi kaitseväe juhtimises ja sõjaväeluure korralduses, osundanud hoolimatusele hoolekandeasutustes ja inimväärikust alandavatele tingimustele arestimajas, nõudnud toimetulekupiiri tõstmist 900 kroonile ja töötajate vallandamise kaitset.

Kolm kuud tagasi kinnitas Jõks Eesti Päevalehele antud intervjuus, et ta on õiguskantsler ametiaja lõpuni ning pärast seda ta poliitikasse ei lähe. "Ma olen jurist, ma olen kohtunik, ma olen õiguskantsler," jättis Jõks kõik otsad tuleviku suhtes lahtiseks.

Minu esimene kokkupuude Allar Jõksiga oli 15 aastat tagasi, kui käisin Haapsalus sealse väga viletsates tingimustes töötava kohtu ruumiprobleemide asjus, Jõks oli toona sealse kohtu esimees. Pärast viis meid töö kokku 2002. aastal, kui olin lühikest aega tema asetäitja-nõunik.

Mul oli nii toona, kui on ka praegu Allariga väga hea läbisaamine, kuigi oleme alatihti ühe või teise asja üle vaielnud. Tal on nii mõneski asjus oma tõde, mida ta kirglikult kaitseb, kuid temaga on siiski võimalik vaielda. Ja kindlasti on ta teinud tööd parima äratundmise järgi, nii, nagu just tema selle töö olemust näeb. Allaril on ka silma kaadrivalikuks, ta on kujundanud õiguskantsleri ametkonnale tugeva baasi.

Allar on ümbritsevate inimeste seas populaarne. Oma sportliku ja heas vormis olekuga on ta isiklik eeskuju Eesti meestele, õhutamaks meid kõiki sporti tegema ja tervise eest hoolt kandma.

Allar on olnud väga hea õiguskantsler. Enamgi veel - Allar on teinud õiguskantsleri ametikohast institutsiooni, nagu tegi legendaarne president Lennart Meri presidendiametist institutsiooni.

Kuigi Allar on kasvult väike, on tal tohutu sisemine jõud ja sügav õiglustunne. Õiguskantsleri ametikoht on neid inimlikke omadusi veelgi enam esile tõstnud.

Ma ei ole Allarilt kunagi küsinud, kas ma olin talle eeskujuks, et ta valis juristikutse, kuid välistada seda ei saa. Arvan, et tema valikut võisid mõjutada minu ja õe pikad jutuajamised juriidilistel teemadel, mille tunnistajaks ta noorena oli. Aga ma ei oska öelda, kas suurem oli nendest jutuajamistest tekkinud huvi juura vastu või soov sõna sekka öelda. Tema juuraõpingute ajal töötasin ma juba kohtunikuna ning ettekujutus selle ameti plussidest - eelkõige sõltumatus - oli tal olemas.

Meie põhiliselt poistest koosnevas klassis oli sport au sees ja Allar oli üks kooli parimaid sportlasi - tema nimele kuulusid veel tükk aega pärast meie lõpetamist kooli jooksurekordid. Allar on eluaeg olnud printsipiaalne. Mäletan, et mingil ajal oli poiste seas tuline arutlusteema, et suitsetamine ei sobi kokku spordiga. Selle diskussiooni algataja oli Allar.

Olen Allariga mänginud ühes jalgpallimeeskonnas mitu aastat. Mina olen poolkaitsja ja tema tegutseb tavaliselt minu taga kaitsjana. Kui Allar on selja taga, siis on mul lihtsam, sest tean, et ta on olemas ja ma ei pea nii palju jooksma.

Allar on heas füüsilises vormis ja teeb nii mõnelegi nooremale mängijale jooksukiiruses ära. Ja muidugi mängib ta vutti hästi.