Reede 9. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Täna kadusid raudse eesriide viimased riismed

Sirje Rank 21. detsember 2007, 00:00

Esimesest hommikutunnist on Eesti nende Euroopa riikide seas, kes üksteiselt piiri ületamisel passi ei küsi.

Piduliku sündmuse tähistamiseks Tallinna Sadamas on täna Eestis Euroopa Komisjoni president José Manuel Barroso koos asepresidentide Siim Kallase ja justiits- ja siseküsimuste voliniku Franco Frattiniga.

Kokku on Schengeni riike tänasest 24. Sealhulgas on ka Norra ja Island, mis ise Euroopa Liitu kuulumata on otsustanud Schengeni viisavaba ruumiga liituda. Samas ELi riigid Suurbritannia ja Iirimaa on otsustanud koostööst kõrvale jääda ja kontrollivad riiki saabujaid ka edaspidi piiril ise.

Vana kord säilib esialgu veel lennujaamades, kus Schengeni riikide vahelisest passikontrollist loobutakse tuleva aasta märtsis koos üleminekuga suveajale ning suvistele lennugraafikutele. Mere- ja maismaapiir on aga tänasest avatud.

Kui 2004. aastal ELiga liitunud Ida-Euroopale märgib tänane päev raudse eesriide viimastegi riismete kadumist, siis riikidest nagu Ukraina ja Venemaa on kostnud nurinat, et Schengeni välispiiri tugevdades tekitataks uus raudne eesriie. Pahandatakse, et viisa hind tõuseb - Schengeni viisa maksab üldjuhul 936 Eesti krooni (seni jäi lühiajalise viisa hind 300 ja 550 krooni vahele).

Neid kartusi aitab osaliselt leevendada Venemaa ja ELi vahel sõlmitud viisalihtsustusleping, mille järgi viisalõiv on Venemaa kodanikele 545 krooni. Tulevast aastast peaksid sarnased lepingud kehtima hakkama veel mitme teise riigiga, sealhulgas Ukraina, Moldova ja Lääne-Balkani riikidega.

Euroopa Liidu kodanikele on Schengeni viisavabadus üks kõige konkreetsem kasu Euroopa Liitu kuulumisest. See on võimalus vabalt ringi liikuda.

Samas on mitmetes liikmesriikides olnud ka suur hirm, et piiride kadudes pääsevad vabalt liikuma ka kurjategijad. Nii usub 75 protsenti hiljuti küsitletud austerlastest, et kuritegevus suureneb. Saksamaal tulid novembris sajad politseinikud Frankfurdis tänavaile (vastu)meelt avaldama.

Hirmu hajutamiseks on EL tõhustanud rahvusvahelist politsei- ja migratsioonikoostööd ning eraldanud uue välispiiri tugevdamiseks üle miljardi euro. Eesti sai sellest 77 miljonit. Riigid kasutavad ühist infobaasi, kus on andmed nii ärastatud sõidukite kui ka tagaotsitavate kurjategijate kohta. Ka sissesõidukeeluga inimeste nimekiri on Schengeni riikidele ühine.

Erilist majanduslikku efekti Schengeni viisaruumi laienemisest ei oodata. Küll aga võib üks või teine firma sellest kasu saada, et liikumine lihtsustub. Nii ütles Viking Line'i asedirektor Boris Ekman, et kui passikontroll kaob, tuleb laevaliinidele tõenäoliselt uusi reisijaid. Aktiivsemalt võivad Eestit väisama tulla ka Soome või Rootsi külastamiseks Schengeni viisa hankinud Vene ja Hiina turistid.

Seevastu võib juhtuda, et mõned piirikaubandusele panustanud ettevõtted peavad tegevuse lõpetama. On vähetõenäoline, et valgevenelased jätkavad ostutuure Leetu, kui viisa hind seniselt 78 Eesti kroonilt üle kümne korra tõuseb.

Eestisse ametlikule visiidile tulnud Euroopa Komisjoni president José Manuel Barroso ütles eile pressikonverentsil, et Eesti majanduskasv on muljetavaldav.

Borroso märkis oma sõnavõtu alguses, et ta imetleb Eesti majanduslikku edu ning usub Eesti tulevikku. "Julgustame Eestit ka eurotsooniga liituma," sõnas ta. Barroso avaldas heameelt selle üle, et ta viibib Eestis Schengeni lepinguga liitumise ajal. "Avame piirid - tegemist on tõelise progressi ja hea liikumisvõimalusega. See pole saavutus ainult poliitikute, vaid kõigi kodanike jaoks," rääkis ta ning lisas, et Schengeni ruumi laienemise ettevalmistus hõlmas olulisi finantseeringuid, seda ka tehnika valdkonnas.

"Eesti on üks Euroopa-meelsemaid riike Euroopa Liidus, kellele ühendus võib loota," kinnitas president Toomas Hendrik Ilves eilsel kohtumisel Barrosoga.

Alates tänasest on Eesti Schengeni õigusruumi täieõiguslik liige ning piirivalve lõpetab reisijate kontrolli Tallinna sadamas ning Eesti-Läti piiril. Tallinna Lennujaam alustab uue piiriületuskorraga 30. märtsil, kui peaks valmis saama lennujaama juurdeehitus. Tallinna Lennujaam ASi tegevjuht Rein Loik ütles, et lennujaam tervitab Schengeni õigusruumiga liitumist igakülgselt, sest see vähendab järjekordi ning teeb nende kliendid õnnelikuks.

"Kaasa toob ainult head, ka on reisimine siis inimestele kergem," kommenteeris Loik Schengeni viisaruumiga ühinemist.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 17:15
Otsi:

Ava täpsem otsing