Vabalt valitavad ained aitaksid hiljem õige töö leida

Enamik Eesti koolidest ei võimalda õpilastele vaba õppekava, see tähendab, et õppimiseks ei saa õpilane aineid ise valida, vaid kõik peavad omandama kindlad teadmised kohustuslikes õppeainetes. Kõiki õpilasi ei saa aga huvitada ühed ja samad õppeained. Noorte jaoks on tuleviku planeerimine väga raske ning ehk muudaksid vabalt valitavad ained olukorra kergemaks. Küsimusele, mida arvavad vabaainetest ja kehtivast koolisüsteemist Eesti noored, püüdsin vastust leida kolme erineva kooli gümnasistidega vesteldes.

Rocca al Mare kooli õpilane Elis Ojaperv on rahul, et saab igal perioodil valida 50 õppeaine vahel.

Valikainete süsteem kehtib terve gümnaasiumi vältel ning valitud aine hõlmab viis õppetundi nädalas ühe perioodi jooksul. Igal perioodil peavad õpilased valima uue õppeaine, seega saab iga gümnasist enne kooli lõpetamist end proovile panna tervelt 11 erinevas aines. Valikainete hulka kuuluvad näiteks gastronoomia, loogika, filmiajalugu, valmistumine teatud õppeaines lõpueksamiks ja palju muud.

"Valikained arendavad õpilast, sest saab proovida palju uut ja huvitavat ning ei olda kinni kindlates õppeainetes," kinnitas Elis.

Valitavad ained võiksid 11. klassis õppiva Elise meelest olla veel keemia, füüsika, filosoofia ja bioloogia. Algteadmised peaks igaüks põhikoolis omandama kõikides ainetes, detailselt võiks spetsiifilisi ained edasi õppida vaid need õpilased, keda vastav aine väga huvitab. Kohustuslikeks peab Elis matemaatikat, eesti keelt ja kirjandust, inglise keelt, ajalugu, geograafiat, ühiskonnaõpetust ning ka kehalist kasvatust.

Rocca al Mare koolis on projektijuhtimine valikainena koolisüsteemi lisatud ning lapsevanemad kiidavad valikut väga heaks. Elis see-eest ei pea õigeks, et vanemad tahavad lapsi õpetada äri (raha) tegema. Laps peaks ise otsuseid tegema, mitte laskma vanemal enda eest otsustada.

50 valikaine hulka kuulub ka usundiõpetus, mis Elisele väga meeldis.

Münchenist Eestisse õppima tulnud sakslanna Carina Rosche (Tallinnas õppinud viis aastat) usub, et Eestis võiks õpilastel olla rohkem valikuvõimalusi.

Võrreldes Saksamaaga, on Eesti koolides liiga palju kohustuslikke õppeaineid. Carina käib praegu Tallinna Saksa Gümnaasiumi 12. klassis, mis on saksa süvaõppega. See tähendab, et suurem osa ainetest omandatakse saksa keeles, õpetajad on sakslased ning lõpueksamid sooritatakse Saksa süsteemi järgi. Carina mäletab, et kaks aastat tagasi oli ka nende koolis võimalus valida usundiõpetuse või rootsi keele tunnid, kuid enam sellist võimalust ei eksisteeri.

Küsimusele, kas õppekavad peaksid olema vabad, vastas Carina innukalt jaatavalt.

"Pärast üheksandat klassi võiks juba orienteeruda valikainetele. Vähesed teavad, kellena töötama hakkavad, kuid kõigil on sobivamad ja vähem meeldivamad ained ning umbkaudsed suunad teada. Lihtsam on ju õppida aineid, mis meeldivad ning millele tulevikus rohkem pühendutakse," põhjendas detsembri lõpus 18aastaseks saav tüdruk.

Anniriin Salutee käib Saue Gümnaasiumis ning ka tema pooldab vabalt valitavaid aineid alates kümnendast klassist.

"Gümnaasiumis peaks inimesel olema välja kujunenud tugevamad küljed ja eelistused," põhjendas tüdruk oma arvamust. Matemaatika ning eesti keel peaksid siiski ka gümnaasiumis kohustuslikud olema. Anniriin moodustaks endale hea meelega ise ülejäänud õppekava. Kool peaks määrama õppetundide arvu ning õpilased valiksid ained, mis neile sobivad, milles nad tugevad on, või mis neid lihtsalt huvitavad. "Nii ei raiskaks keegi mõttetult aega millegi raske ja vastumeelse õppimisele ning koolis oleks huvitavam käia," hindab Anniriin olukorda.

Praeguses koolisüsteemis on tüdruku meelest liiga vähe praktilist poolt ning palju teooriat.

Näiteks võiks Anniriini meelest füüsikatundides rohkem katseid teha, selle asemel, et tuimalt valemeid tuupida. Ei ole ju vale abiturientide seas levinud nali, et bioloogiatundides õpitakse kõikvõimalikke keerulisi nähtusi geenitehnoloogiani välja, aga kui on vaja metsas söögiseeni mürgistest eristada, jääb enamik gümnasiste hätta.

Autor: Maarja Kell