Esmaspäev 16. jaanuar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

FT: Euroopa vajab hädasti reforme

Mariliis Pinn 02. jaanuar 2008, 08:52

Eurotsooni tuumikriigid Saksamaa,
Prantsusmaa ja Itaalia ei suuda reforme läbi viia ei viletsatel aegadel ega ka
siis, kui riikidel läheb hästi.

Õnnes ei paista 2008. aasta tulevat ei eriti hea, ega ka mitte väga hull, mis tähendab, et reformideks on ehk soodus aeg, kirjutas The Financial Times. Maailma krediidikriis, tugev euro ja kütusehinna tõus teevad elu valitsuste ja kaupmeeste jaoks raskemaks, kuid Euroopa Liidu majandus siiski kasvab.

Euroopa riikide valitused peavad väliskeskkonna üle vigisemise asemel vaatama, mida nad saavad teha piirkonna majanduse edendamiseks. Nimekiri on lõputu, kuid The Financial Times on kirja pannud neli prioriteeti.

Esiteks tuleb tööjõuturgu liberaliseerida, ettevõtetele tuleks töötajate palkamine ja vallandamine lihtsamaks teha. Taani on näidanud, et on ülipaindlik tööjõuturg on toimiv, samas võib ajutiselt ja heldelt toetada töötuid. Kaitsma peab inimesi, mitte töökohti. Saksamaa tööreformide läbikukkumine on samm tagasi, miinimumpalga kasv mitmetes sektorites ei abista, eriti riigis, mis soovib kehtestada ka maksimumpalga. Nicolas Sarkozy on Prantsusmaal toetanud tööjõureforme, kuid isegi tema üritab 35tunnise töönädala pikendamist tappa tuhande halduspiiranguga, mis teeb ettevõtluse keerukamaks ja kulukamaks.

Teine suur Euroopa valitsuste väljakutse on avaliku sektori tootlikkust tõsta. Võlgades ja vananevas ühiskonnas on eriti oluline võtta igast sendist maksimum.

Kolmandaks tuleb kärpida ettevõtlusega seotud kulusid. Riigid peavad vähendama bürokraatiat. Miks kulub Itaalias ettevõtte rajamiseks 63 tööpäeva, USAs saab selle tehtud vaid neljaga.

Neljandaks tuleb ära kasutada ülikoolide potentsiaal, liiga kaua on neid avaliku teenusena peetud selle asemel, et kasutada ülikoole teadusepõhise majanduse mootorina. Euroopa valitsused peaksid ülikoolidele andma suurema autonoomia, et nad saaks ise oma prioriteete seada, palgata helgeid professoreid ja teadlasi.

Lühidalt, valitused peaksid vähem tegema ja laskma erasektoril rohkem tegutseda. Euroopa tihedatel valitsuse ja ettevõtjate vahelistel suhetel põhinev majandusmudel võis olla parim pärast Teist maailmasõda riikide ülesehitamiseks, kuid on liiga jäik moodsas maailmas ja piirab kohalikke ettevõtjaid.

�rip�ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
02. January 2008, 09:13
Otsi:

Ava täpsem otsing