Kui pädevad on riigi rahakoti peal elavad inspektsioonid?

Jüri Laurson 03. jaanuar 2008, 00:00

Elektriala keerukuse tõttu jääb seda õppida soovijaid aasta-aastalt vähemaks. Eestis tegeleb pidevalt elektritöödega ligikaudu 3200 elektrispetsialisti, kes on sooritanud pädevuseksami ja volitatud tõendamisasutus AS Elektrikontrollikeskus on väljastanud elektriohutusseaduse ja majandusministri määruse nr 36 alusel tähtajatu pädevustunnistuse. Pädevusklassi andmisel arvestatakse haridust, töökogemust ja elektriohutusalaseid teadmisi.

Uus elektriohutusseadus ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi asjasse süvenemata koostatud määrus nr 60 12. juulist 2007 on muutnud elektrispetsialisti pädevuse riiklikuks äriks, sest määrus nullib tähtajatu pädevuse, elektrispetsialistil, kui ta ei ole oma pädevust uuesti raha eest hinnata lasknud.

Seega peavad tähtajatu pädevustunnistuse omanikud alates 2008. aastast esitama tunnistuse erialase täiendkoolituse kohta vähemalt 32 akadeemilise tunni ulatuses. Ühel elektrispetsialistil kulub pädevuse säilitamiseks tagasihoidlikult ca 10 000 krooni, sest koolitused on kallid.

Hinnad on kujundatud selliselt, et nad kataksid firma kulud ja annaksid veel mõistlikku kasumit.

Uus elektriohutusseadus on välja töötatud suunitlusega anda mõnele firmale võimalus raha teenida.

Tundub, et riigis on tööpuudus ja valgekraedele pole mõistlikku tööd anda peale elektrimeeste niigi nigelast palgast raha väljapressimise.

Elektriohutusseaduse muudatuste väljatöötajad peaksid oma viga tunnistama ja elektriohutuse alase koolituse tegema tasuta. Riigi rahakoti peal elavatel inspektsioonidel ei tohiks see raske olla.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 17:15
Otsi:

Ava täpsem otsing