Jäätmete spetsialist: kohalikud omavalitsused pole pidanud prügi sorteerimise teemat oluliseks

03. jaanuar 2008, 15:39

Keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna
juhataja Peeter Eek ütles, et informatsiooni puudus prügi sorteerimise kohta on
kohalike omavalitsuste tegemata jäänud töö.

„ELi poolt tulevad ettekirjutused, et töötlemata prügi ei viida prügimäele. Töötlemise hulka kuulub sortimine, põletamine ja mehhaaniline töötlemine. Praegu jääb üle sortimine, see on odavaim,“ rääkis Eek.

„2003. aasta sügisel lisati prügi sorteerimine jäätmeseadusesse ning 2004. aastal jaanuaris seadus jõustus,“ ütles spetsialist. „Sama aasta mais hakati seadust rakendama läbi kohalike omavalitsuste. 2004. aastal avaldati seadus ka Riigiteatajas ning prügi sortimise määrus nelja jäätmeliigi kohta jõustus 2007. jaanuaril,“ selgitas Eek seaduse vastuvõtmise tausta. „Kuid kohalikud omavalitsused pole pidanud oluliseks teemaga tegeleda. Sisuliste asjade asemel on tegeletud purskkaevude arengukavadega,“ tõdes ta.

„Praegune valitsev segadus on omavalitsuste tegemata töö. Seaduse sisuline rakendamine on Tallinnas ja mujal Eestis olnud nõrk,“ märkis Eek. „Meie 227 omavalitsust pole aruande kohuslased. Üldmõistes saab keskkonnaministeerium neid jälgida, kellel on jäätmete-eeskirjad ning mis seal seisab.“

„Eeskirjades puudub sageli konkreetsus,“ tunnistas osakonna juht. „Inimene peab saama sellest lihtsalt aru, kes mida teeb – mida teeb majavaldaja, mida kohalik omavalitsus ning, et eraldi tuleb sorteerida nelja jäätmeliiki nagu vanapaber, pakendjäätmed, biolagunevad aia-ja haljastusjäätmed ning ohtlikud jäätmed,“ selgitas Eek.

„Prügi sorteerimise keskkonnakaitseline eesmärk on koguda materjale, mis on lihtsasti ringlusesse võetavad. Selle eiramine on keskkonna vaatenurgast kuritegu,“ ütles Peeter Eek.


Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
03. January 2008, 15:38
Otsi:

Ava täpsem otsing