Prügi sorteerimine tõi kaasa segaduse

Katre Pilvinski 04. jaanuar 2008, 00:00

Kuigi seadus keelab alates jaanuarist sortimata jäätmeid prügimäele viia, saabus see teadmine paljudele ootamatult ja nüüd on prügifirmade telefonid punased.

"Praegu valitsev segadus on omavalitsuste tegemata töö. Seaduse sisuline rakendamine on Tallinnas ja mujal Eestis olnud nõrk," märkis Eek.

"2003. aasta sügisel lisati prügi sorteerimine jäätmeseadusesse ning 2004. aasta jaanuaris seadus jõustus," ütles spetsialist.

"Kuid kohalikud omavalitsused pole pidanud oluliseks teemaga tegeleda. Sisuliste asjade asemel on tegeletud purskkaevude arengukavadega," tõdes ta.

"Eeskirjades puudub sageli konkreetsus," tunnistas Eek. "Inimene peab saama lihtsalt aru, kes mida teeb - mida teeb majavaldaja, mida kohalik omavalitsus ning et eraldi tuleb sorteerida nelja jäätmeliiki," selgitas Eek.

"Kontrollmehhanism veel ei toimi ning trahvimist ei rakendata. Järelevalvega tegeleb keskkonnainspektsioon," ütles Ragn-Sellsi ärijuht Agu Remmelg.

"Jäätmekäitleja teab, millised sanktsioonid talle rakenduvad, ning vajadusel keeldub jäätmete vedamisest," rääkis Remmelg. "Eriti rakendatakse seda ohtlike jäätmete suhtes. Kui konteinerisse on visatud elektroonikaseadmeid, siis laseme prügi uuesti sorteerida," selgitas ta.

Prügi sorteerimise kohta teeb kohalik omavalitsus ettekirjutused ning nende vastutada jääb ka kodanike informeerimine. "Meie klienditeenindus on üle koormatud," kommenteeris Remmelg segadust inimeste hulgas.

Tartu linnavalitsuse keskkonnateenistuse juhataja Ülle Mauer ütles, et uue prügi sorteerimise korra juures pole palju muutunud, kuid siiski on inimesed paanikas.

"Kõnesid on palju," tunnistas Mauer. "Pigem on inimesed paanikas, kuigi liigiti prügi kogumine pole uus," sõnas Mauer ning lisas, et uuel aastal muutuvad vaid mõned nüansid.

"Voldikud saadame laiali järgmisel nädalal, kuid viimaste kuude jooksul on prügi sorteerimise teema meediast palju läbi käinud," ütles Mauer. "Teavitamine on pidev protsess olnud, voldikuid on varem ka olnud."

Tartu linnavalitsus hakkab pakendite kogumise konteinerite olemasolu kevadel kontrollima. "Praegu on konteinerite saamisel järjekorrad, aga kui need on kadunud, hakkame kontrollima," ütles Mauer.

Saku valla ehitus- ja planeerimisteenistuse juhi Maire Lauri sõnul lõi üks avalikul jäätmeveo konkursil osalenud ettevõtja kohtusse pöördumisega nende plaanid sassi.

"Jäätmeteveoga on raske seis," tunnistas Lauri. "Aga paari päevaga ei ole kõike võimalik ümber korraldada," lisas ta.

Nimelt korraldas Saku vallavalitsus jäätmevedaja leidmiseks avaliku konkursi. Edukaks tunnistati Prügivedu Tallinn OÜ pakkumine, kes pidi tegevust alustama 1. jaanuaril. Kuna aga üks konkursil osalenud firma on kohtu poole pöördunud, on lepingu sõlmimine OÜga Prügivedu Tallinn peatunud. Algatatud kohtumenetluse tõttu on korraldatud jäätmeveo rakendamine määramatuks ajaks edasi lükatud.

Nendel jäätmevaldajatel, kellel jäätmeveolepingud on olemas, jätkub jäätmete vedamine ka edaspidi.

Lauri sõnul pidi vald uue kava kohaselt elanike kokku kogutud papi ja paberi tasuta ära vedama. Kuid avatud jäätmejaam, kuhu saab viia nii ohtlikke jäätmeid kui ka kogutud pappi, paberit ja muid jäätmeid, leevendab olukorda. "Kõik võimalused on olemas neile, kes jäätmeid sorteerida tahavad. Ka on olemas pakendite kogumise konteinerid, mida me juurde tellisime," selgitas ta.

Biolagunevaid jäätmeid Saku valla elanikud eraldi koguma ei pea. "Saku jäätmekorralduseeskiri ei nõua seda neilt. Kel on võimalus, võivad kompostida," lisas Lauri.

Keilas toimib korraldatud jäätmevedu alates 2006.aasta 1. jaanuarist ja see on toiminud edukalt, teatas Keila linnavalitsus.

Keila linn on andnud elanikele võimaluse oma jäätmed liigiti sorteerida.

Biolagunevaid toidujäätmeid Keilas veel eraldi ei koguta, küll aga plaanitakse seda 2008. aasta jooksul.

Kui prügiauto juht avastab, et olmeprügikonteineris leidub olulisel määral jäätmeid, mida tuleb eraldi sorteerida, siis on tal õigus see konteiner tühjendamata jätta. Kui aga konteineri sisu on juba autosse tühjendatud, siis kirjutatakse see aadress üles ja saadetakse arve, mis Ragn-Sellsi teatel on kahekordne, kuna sisaldab saastetasu, mida nemad peavad prügilale maksma.

Paberpakendi konteineritesse võib panna kõiki puhtaid paberist või papist pakendeid. Segapakendi konteineritesse võib panna kõikidest muudest materjalidest (metall, klaas, plast, kile jne) müügipakendeid. Teavet pakendikonteinerite asukohtadest leiab taaskasutusorganisatsioonide kodulehtedelt www.pakendiringlus.ee ja www.eto.ee.

Teiste jäätmete sorteerimise lahendusi pakuvad Eestis tegutsevad jäätmekäitlusfirmad, kelle käest saavad eraisikud ja ettevõtted tellida oma territooriumile konteinereid pakendite, biojäätmete ja vanapaberi eraldi kogumiseks.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 17:15
Otsi:

Ava täpsem otsing