Reklaam kui töövahend

Õpetajaks või arstiks. Tahtsin õpetajaks saada, sest see tundus tore amet. Pedasse õppima läksin siiski ratsionaalsetel kaalutlustel - et saada kõrgharidust. Ma olen koolis praktikal käinud ja mulle sobis õpetajaamet. Aga mis parata, tahtsin õpetajapalgast rohkem teenida.

Tööks vajalik keeleoskus, oli mul juba enne Pedasse minekut. Kuna meedia planeerimist ei saa kusagil õppida, tuleb seda teha omal käel, lisaks ka teised välja õpetada. Seetõttu on pedagoogilisest haridusest palju kasu olnud.

Tahtsin magistrikraadi teha ja läksin EBSi, kus sai valida finants-või personalijuhtimise vahel. Kumbki neist polnud eriti hingelähedane. Arvates, et olen rohkem arvude inimene, valisin finantsjuhtimise.

Aga tulin üsna varsti ära ja läksin hoopis Concordiasse. Läbisin mõned kursused, kuid ühel hetkel tõdesin, et olen täiskasvanud inimene, kes maksab, et õppida regressiooni analüüsi, millest midagi aru ei saa. Tundus mõttetu tegeleda sellega, mis ei meeldi, täiskasvanuna hakata maha kirjutama, ja ma loobusin.

Kui, siis ainult midagi meediavaldkonnast. Või siis midagi praktilist ja naiselikku.

Traditsiooniliste meediaagentuuri teenustega - pakume klientidele igasugust meediaalast nõustamist. Kui reklaamiagentuur on kliendile reklaami valmis teinud, aitame meie valida, kus ja kuidas seda eksponeerida - kus kliendi potentsiaalne tarbija ehk sihtrühm liigub.

Ise me videoklippe ei tee, küll aga ütleme, kas videoklippi üldse tasub teha. Võib-olla tasuks hoopis kuhugi plakat püsti panna. Soovitame ka, millises mahus seda teha. Me nõustame meediauuringute alusel.

Kasutame olemasolevaid asju. Vajadusel, kui klient tahab teada näiteks brändi tuntust, tellime lisauuringud, aga üldiselt kasutame sissejooksvaid meediauuringuid.

See sõltub kliendi ja kampaania eesmärgist, ühest õiget lahendust pole. Kui tahad kiiresti tuntuks saada ja oluline on üleriigiline kattuvus, on võtmesõnaks televisioon ja välireklaam.

Kui sul on ainult üks pood Tallinnas, siis ei pruugi olla kõige mõttekam televisiooni minna.

Mind nad ei tüüta. Vaatan neid algusest lõpuni, sest tunnen huvi, kas meie klientide reklaamid on kenasti eetris. Kui tarbija tahab kõrgetasemelist programmi vaadata, oleme sunnitud tolereerima sellises koguses rekaalmi, vastasel juhul peaksime leppima mageda programmiga.

Minu töö koosneb klientide ja oma inimestega suhtlemisest ning finantspoolest. Ülesandeid on servast serva - uute inimeste õpetamine, suurklientide konsulteerimine, projektijuhtide juhendamine. Püüame olla kliendile hea partner, kellele võib iga kell helistada ja nõu küsida, ilma et taksomeeter tööle hakkaks.

Internetireklaami ei eksisteerinud. Televisioonis müüdi sekundeid, mitte vaadatavuse numbreid. Televisiooni uuringuid tehti nii, et inimene märkis päevikusse üles, mida vaatas. Nüüd on see automaatne.

13 inimest, kes on kõik meediaspetsialistid. Administratiivteenused - raamatupidamise, personalijuhtimise ja sekretäriteenuse - me ostame sisse.

Raske, kuna see on valdkond, mida ülikoolis otseselt ei õpetata. On küll meedia eriala, aga seal räägitakse meediast palju laiemalt, tegu pole meedia taktikalise planeerimisega. Ka noortega on kohati raske. Mäletan, milline toorik ma ise ülikoolist tulles olin. Samas on ka kirkaid päid.

Olen paindlik. Näen alluvates inimesi, mitte ainult töötajaid. Nimekaardile ma tavaliselt ei kirjuta, et olen juhataja. Mulle meeldib olla üks teiste seas. Tahan olla juht, kellelt kõik võivad nõu küsida ja abi saada. Kui vaja, võin ka kuri olla.

Õiglus ja inimlikkus.

Hilinemisest. Naiselikud 10-15 minutit tuleb ikka ära. Lennukilt ma pole maha jäänud, mis tähendab, et ma pole parandamatu. Üldist ajaplaneerimist võiks ka parandada.

Kui on tavaline tööpäev, siis ma ei võta stopperiga aega, kas keegi astub sisse üheksa või üheksa läbi kakskümmend minutit. Kui töö on tehtud, on kõik korras. Aga kui see on inimene, kel õhtul kell kuus pastakas kukub, vaatamata selle, kas töö on pooleli või mitte, ja hommikul saabub ta tööle üheksa läbi kümme minutit, hakkan küll stopperiga aega võtma.

Loomulikult mulle meeldib täpsus teiste juures, tahaksin ka ise täpne olla.

Aastatega olen ära õppinud otsekohesuse. Kui midagi hakkab silma, ütlen selle kohe välja. Mulle ei meeldi, kui inimesed koguvad endasse negatiivset ja kannavad seda kuude kaupa hinges ning alles hiljem plahvatavad välja. Oluline on olla otsekohene.

Mind kutsus tööle venna klassivend, kel oli oma reklaamiagentuur. Olin siis kõige madalamal pulgal, alustasin meediaplaneerijana. Mu tollane ülemus oli Margus Sameli, kellelt sain vajaliku koolituse.

Olin projektijuht ja siis ühel hetkel agentuuri juht, sest ülejäänud meedia osa sai iseseisvaks firmaks ning mina jäin üski uut meediaagentuuri looma.

Inimesi.

Ma rabelen alati lõpuks välja. Jätan võib-olla asju liiga viimasele minutile nagu koolitüdruk, kes hakkab eksamiks õppima üks päev, mitte kolm päeva enne eksamit, nagu võiks. Midagi ei jää küll tegemata. Iseennast on kergem hallata, teiste puhul on ettearvamatuse faktor suur.

Suhtlemisoskuse.

Raadiouuringud muutuvad sarnaseks teleuuringutega. Kuulaja ei kirjutata tulevikus enam üles, mida ta kuulab, vaid tal on kellalaadne mõõdik, mis fikseerib selle. Meedia muutub mitmekesisemaks, mistõttu reklaami täpne sihtimine muutub päev-päevalt olulisemaks.

Eestis on juhtivaks kanaliks trükk, samas Lätis ja Leedus hoopis televisioon. Viimastel aastatel on tele trükist veidi raha ära võtnud, aga proportsioonid on vaatamata sellele viimase kümne aasta jooksul jäänud suhteliselt sarnasteks. Ja internet on kõikide kanalite arvelt mõne protsendi juurde saanud ning saab seda nähtavasti ka edaspidi.

Oleme jälginud ka mujal maailmas toimuvat. Majanduses toimuvad nähtused võimenduvad reklaamis ja meediaturul. Kui majandus kasvab, kasvab reklaamiturg veel tormilisemalt. Kui majandus aeglustub, aeglustub turg veel kiiremini. Kui 2006. aasta lõpul kliendid suurendasid eelarveid ja olid väga optimistlikud, siis nüüd ollakse pigem äraootaval seisukohal.

Ma ei arva, et toimub kiire langus, pigem toimub stabiliseerumine. Me oleme lihtsalt õnnelikud olnud, sest valdkond on kasvanud väga kiiresti.

Me esindame Eestis kahte rahvusvahelist ketti. See on oluline saavutus. Meil on sellest kasu, sest kui kliendiga on globaalne leping, siis see heal juhul laieneb ka Eestisse ja me saame selle kliendi ka Eestis endale. Paraku pole see alati reegel.

Londoni kontorid, kus on teised eelarved ja vahendustasud, ei adu, et meil ei 200 töötajat, vaid 12. Kõik päringud, mis tulevad, peavad sellele vaatamata vastatud saama. Koostöö on vastastikune, meie peame andma neile informatsiooni ja ka nemad peavad meid toetama. See tekitab lisatööd, samas on võimalik ka palju õppida.

Meeldib sõpradega olla, reisida ja spordiga tegeleda - jooksmas käia, mäesuusatada, rulluiskudega sõita. Mulle meeldib hea söök ja vein.

Anu on visa ja eesmärgikindel, saab alati, mida tahab. Tema tahtejõud on imetlusväärne. Meeskonda motiveerib ta isikliku eeskujuga - ta on töökas, pühendunud, aus ja õiglane.

Meedias ja reklaamis töötavaid inimesi iseloomustab tööalane kretinism - vaatame ja analüüsime reklaame telest, ajakirjadest ning raadiostki. Räägime seetõttu sageli ka vabal ajal tööst.