Pühapäev 11. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Kõrgest naftahinnast võidab loodus

04. jaanuar 2008, 13:19

Kolmapäeva pärastlõunal ületas toornafta
hind lõpuks kauakardetud piiri: sada dollarit barrelist.

Lühemas perspektiivis mõjutavad hinda näiteks ebastabiilsus Aafrikas ja naftaga spekuleerimine, kuid tegelik põhjus on siiski pikaajalisema iseloomuga.

Aasia kasvab väga kiirelt ning vajab üha enam tooraineid. Sama põhjus on ajaloolistelt tasemetelt oluliselt kõrgemale kergitanud ka enamiku metallide hinnad maailmaturul. Alates 2003. aastast on naftahind neljakordistunud, 2007. aasta algusest aga kahekordistunud. Tegemist on esimese korraga ajaloos, kui nafta hind jõuab kolmekohalise numbrini, kirjutas The Time.

Kauplemispäeva lõpuks taanduti küll tagasi alla 100 dollari taset ning arvestades ka inflatsiooni mõju on 1980. aastal pärast Iraani revolutsiooni püstitatud rekordini 102,81 dollarit barreli eest veel pisut minna.

„100 on sümboolne number,” ütles John DeCicco keskkonnakaitseorganisatsioonist Environmental Defense. Paljud varasemad hinnakõikumised olid seotud lühiajaliste mõjudega, kuid praegu on paljud analüütikud veendunud, et kõrged naftahinnad on siin, et jääda. Kiires tempos kasvava maailmamajanduse nälg nafta järele on suur ja üha kasvav, naftavarud on aga piiratud.

Kõrge naftahind mõjub inimeste rahakotile rängalt, kuid keskkonnakaitsjatel on selle üle põhjust ainult rõõmustada. Mida kallim on nafta, seda mõttekamaks muutub kliimasõbralikumate alternatiivide otsimine ja väljatöötamine.

Biokütused muutuvad naftaga võrreldes oluliselt konkurentsivõimelisemaks ning ilmselt suureneb surve taastuvate energialiikide laiemaks kasutuselevõtuks. Hübriidautod ja ühistransport muutuvad järjest paremaiks investeeringuiks, kui naftahind püsib kõrgel.

Kasvuhoonegaaside emissioon on osaliselt odava nafta toel viimastel kümnenditel järjest suurenenud, kuid nüüd on vähemalt natukenegi lootust selle protsessi aeglustumisele. Kõige esimese asjana survestab kallis nafta tarbijaid ning sunnib neid käituma säästlikumalt. „Hindadel on selles ülioluline roll,” ütles analüütik Nathaniel Greene USA loodusvarade kaitse nõukogust (Natural Resources Defense Council). „Huvitav küsimus on aga, kui kaua hinnad kõrgel püsivad.”

Rohelisse tehnoloogiasse investeerijaile on see üks suuremaid riske. Seda on juhtunud varemgi, et naftahind teeb uusi tippe ning hoogustab sellega investeeringuid alternatiivsete energialiikide tootmisse, kuid niipea, kui naftahind ajalooliste keskmiste juurde tagasi pöördub, on ka tarbijad kohe tagasi nafta juures.

Üleminek fossiilsetelt kütustelt puhtamale energiale saab olema pikk ja vaevarikas ning investoritel – toetagu nad siis hübriidautosid, päikeseenergiat, biokütuseid või hoopis midagi uut – on vaja kindlust, et naftahind ei kuku tulevikus alla 50 dollari barrelist.

„See risk teeb investorid väga ettevaatlikuks ning kõrgele naftahinnale mängimise spekulatiivseks,” ütles Greene. „Ei ole ju mõtet kulutada sadu miljoneid dollareid etanoolitehasele, kui saudid võivad lihtsalt suurendada pisut naftatootmist ning sellega meie äri põhja lasta.”

Ehkki tundub, et kõrged naftahinnad on reaalsus ka tulevikus, vajavad investorid siiski suuremat kindlust. Vastavat signaali oodatakse peamiselt valitsustelt, milleks võiks olla maksud fossiilsete kütuste kasutamise pealt, mis looks taseme, millest allapoole naftahind kukkuda ei saa. Samuti võib kehtestada reegleid, mis nõuavad teatud koguse energia tootmist taastuvatest allikatest. California osariik üritas hiljuti nõuda autode süsinikdioksiidi õhkupaiskamise järsku vähendamist, kuid seadusemuudatus lükati tagasi. Vastuseks sellele otsustas California föderaalvalitsuse kohtusse kaevata.

Kui kallis nafta olema peaks, et investeeringud taastuvaisse energialiikidesse ära tasuksid, sõltub suuresti konkreetsest energialiigist, kuid üldjuhul oleks üle 50 dollari barrelist suureks abiks. „Ainult sajadollarisest hinnast ei piisa. Vaja on ka vastutustundlikku energiapoliitikat,” ütles DeCicco.

Lähemas tulevikus tuleb aga inimestel kõrge naftahinnaga lihtsalt harjuda. „Mida aeg edasi, seda kallimaks naftatootmine läheb, sest kasutusele võetakse raskemini ligipääsetavaid leiukohti,” ütles energiaanalüütik Brendan Bell. „Ma ei näe realistlikku võimalust, et naftahind võiks oluliselt langeda.” Kõrgete bensiinihindade pärast kiruvad autojuhid võivad aga ennast lohutada sellega, et makstes rohkem kütuse eest, aitavad nad pisut oma koduplaneeti.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
04. January 2008, 13:18
Otsi:

Ava täpsem otsing