Tallinn: seaduskuulekatel inimestel ei muutu jäätmetekäitluses midagi

Mariliis Pinn 04. jaanuar 2008, 14:51

Täna kinnitasid Tallinna linnavõimu
esindajad pressikonverentsil, et Tallinna elanikele, kes eeskirju täidavad, ei
muutu midagi.

Alanud aasta tõi kaasa olulise muudatuse jäätmemajanduses - alates 1. jaanuarist on prügilatel keelatud ladestada sortimata olmejäätmeid ning elanikel tuleb prügi juba tekkekohas sorteerida. „Tallinnas on jäätmete liigiti kogumise nõuded sätestatud jäätmehoolduseeskirjas ning vanapaberi, pakendite ja biolagunevate jäätmete liigiti kogumise kohustus juba rakendunud,” ütles abilinnapea Deniss Boroditš. „Trahvid ja prügiveohinna võimalik kallinemine seoses sortimata jäätmete ladestamise keeluga ähvardavad üksnes neid korteriühistuid, kellel jäätmete liigiti kogumine pole korraldatud. Oluline on mõista, et koos sorteerimata jäätmetega visatakse prügikasti arvestatav osa oma sissetulekutest,” lisas Boroditš.

Keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna juhataja Peeter Eegi sõnul kuulub Eesti juba rikaste riikide sekka ja elatustaseme tõusuga on suurenenud ka jäätmete kogused. “Seni on enamus sellest ladustaud prügilasse, Tallinnas on näiteks ladustatud prügi hulk ületanud ladustada plaanitud prügi koguse. Nii jätkata ei saa, 3600 tonnis aastas tekkivas prügist on 70 tonni paberit ja kartongi, teist sama palju klaasi, metalli ja puitu ehk suur kogus materjali, mis ei peaks üldse prügilasse jõudma. Prügilas tekib lagunemisprotsesside tulemina metaan, mis panustab kliima soojenemisse. Materjali ringlus säästaks energiat ja raha,“ lisas Eek.

Eegi sõnul nõuab Euroopa Liit jäätmete töötlemist, näiteks sortimist, mis on lihtsaim odavam viis selle nõude täitmiseks. „Arenenud riikides taaskasutatakse 40%-50% jäätmetest, Eestis 20%, mis on hea seis,“ lisas ta. Lisaks täpsustas ta, et jäätmeseadus jõustus juba 2004. aastal. „See oli neli aastat ette teada, nüüd rakendus vaid üks seaduse punkt,“ selgitas Eek, miks muudatused ei tohiks kellelegi üllatuseks olla. Eek nentis, et jäätmete kogumist puudutavate eekirjade täitmist ei ole eriti usinalt kontrollitud. „Näiteks on valesti parkinud juhtidelt kogutud 8,2 miljoni jagu trahve, valesti jäätmeid käitlevatelt isikutelt aga vaid 147 000 krooni eest trahve,“ lisas ta.

Eriti tunnustas Eek Tallinna linna jäätmete-eeskirja, kus on eraldi toodud välja biolagunevate jäätmete kogumine, mida teised omavalitsused ei nõua ja mis on naabrite omadest selgemini sõnastud.

Jäätmekäitlejate liidu tegevjuhi Margit Rüütelmanni sõnul on nad liidus jõustuvat seadusepügalat pikalt arutanud. „Tegelikult asi selles, et kui Tallinnas liigiti kogumine on korraldatud, peaks asi olema korras. Samas peab vedaja vaatama, mis seal jäätmete sees on. Juhul, kui on näha, et prügis on ohtlikud jäätmed: elektroonika, patareid ja rehvid, paberit ja biolagunevaid aiajäätmeid, siis vedaja ei saa seda konteinerit kaasa võtta, sest ta ei saa neid jäätmeid prügilasse ära anda. Prügila vastutab, mida nad vastu võtavad. Juhul kui ohtlikud jäätmed jõuavad ladustamisele, võib keskkonnainspektsioon karistada neid 10 kordsete saastetasudega,“ selgitas ta. Rüütelmanni sõnul võib prügila sorteerimata jäätmed vastu võtta, kui nad ise enne ladustamisalale jõudmist jäätmed ära sorteerivad.

Ka kinnitas Rüütelmann, et vedaja ei saa kedagi trahvida. „Jäätmevedaja saab vedada või mitte vedada ning teavitada konteineri valdajat ja omavalitsust, et ta ei saanud prügi vedada. Trahvi saada võivad vedaja ja prügila,“ seletas ta.

Tallinna keskkonnaameti juhataja Tõnu Tupitsa sõnul on teema küll üle-eestiline, kuid tähele tuleb panna, et erinevates omavalitsustes on jäätmekäitlus korraldatud erinevatel tasemetel. „Tallinna näitel ei saa kommenteerida kogu Eesti olukorda, see tekitab segadust, sest Tallinn oma suure elanikkonna tõttu on rangem ja on üle läinud korraldatud jäätmeveole, mida paljudes omavalitsustes veel tehtud ei ole,“ selgitas ta.

Linnavõimude kinnitusel on Tallinn jäätmeseaduse parakrahvi jõustumiseks täielikult valmis ja Tallina elanikule ei too see mingeid muutusi kaasa, kui Tallina elanik käitub jäätmekäitluseeskirja järgi ehk annab prügi liigiti üle. Teemaga on tegeletud 2001. aastast alates ja on korraldatud ka vastavaid teavituskampaaniad, nagu näiteks Prügihunt. Pidevalt on avatuid neli jäätmejaama, 600 pakendite kogumise konteinerit ja 100 ohtlike jäätmete kogumise konteinerit.

Tupitsa sõnul peab olema eraldatud prügist paber ja kartong, pakendid, ohtlikud jäätmed ja biolagunevad aiajäätmed. „Neid jäätmeid juba kogutakse ja neid jäätmeid loetakse töödelduks. Tallinna elanikele ei peaks tekkima muudatusi. Need nõuded on pikaajalised ja kui neid ei täideta siis rikutakse juba ammu seadust,“ lisas ta.

Kõik pakendi saab ära anda tasuta. Pakendeid peseme ei pea, pakend peab tühi olema. Pakenditest lahti saamiseks pakkus Tupits lihtsa lahenduse, mille eest me maksame juba tooteid ostes. „Kõik me käime kauplustes, kõikide Statolist suuremate kaupluste juures on pakendikonteiner. Paljud prügivedajad pakuvad ka nn rohelise koti teenust, kuhu saab tasuta pakendid ära anda,“ lisas ta.

Ohtlike jäätmeid: patareid, värvid, lakid võetakse Tallinnas tasuta. Samuti võetakse jäätmejaamades vastu elektroonikajäätmed.

Eramajade omanikel on kohtus omada segaolmejäätmete mahutit ja lisaks tuleks eraldi kogutud paber ning pappjäätmejaamadesse viia ning biolagunevad aiajäätmed nagu niidetud muru, hekipügamise jäägid kompostida aia piires, biolagunevaid toidujäätmeid võib edaspidi segaolmejäätmete mahutisse panna, kui seda tühjendatakse korra kahe nädala jooksul, biolagunevaid toidujäätmeid võib kompostida ainult kinnises kompostris.

Kui prügi usinalt sorteerida, siis segaolmejäätmeid eriti ei teki, eriti eramajades. Palju vaieldud idee korra kolme kuu jooksul prügi vedada tekitas linnavalitsuse pressikonverentsil tulise arutelu. „Probleem ei ole sagedus, vaid mahuti suurus. Tuleb hankida väiksem mahuti. Inimesed räägivad, et neil ei teki prügi, samas kodanikualgatuse korras plaanitakse kevadel koguda kokku 7000 tonni prügi. Kust see prügi siis meie metsade alla on tekkinud?“ arutles Eek.

Eek tunnistas, et kuigi soov on, et kõik jäätmed sorteeritaks ilusti ära, on reaalsus, et pakendite sisse jääb ka natuke olmeprügi. Eegi sõnul ei ole tehastes prügi sorteerimine mõttekas, kuna tööjõukulud on liiga suured. „Tallinna jäätmesorimise tehas lõpetas töö, tehase ostnud RaganSells hakkab 2008. aastal seal jäätmekütuseid tootma. Tallinnas ei ole võimalik leida piisavalt odavat tööjõudu, et tehas kasumlik oleks. Ka mujal Euroopas ei näe selliseid tehaseid,“ lisas ta.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
04. January 2008, 14:50
Otsi:

Ava täpsem otsing