Esmaspäev 5. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Käibemaksu alalaekumine ähvardab ka tänavu

Kertu Ruus 07. jaanuar 2008, 00:00

Hansapanga makroanalüütik Maris Lauri ütles, et käibemaksu tänavune alalaekumine näitab väga selgelt üht: tuleva aasta laekumised on üle prognoositud. "Valitsusel tuleb väga täpselt jälgida, kuidas käibemaks edasi laekub, ning teha siis üpris kiiresti vastavad korrektuurid ka kulude poole pealt," märkis Lauri.

Rahandusministeeriumi majandusanalüüsi osakonna juhataja Andrus Säälik viitas sellele, et kokkuvõttes laekus prognoositud maksutulust mullu 99,65% ehk kõikide maksude lõikes pole põhjust alalaekumisest rääkida. Käibe- ja sotsiaalmaksu puudujääki aitas tasa teha tulumaksu ja aktsiiside oodatust edukam laekumine.

Sääliku kinnitusel jätkub järgmisel aastal sama suund. "Suure tõenäosusega võib öelda, et sarnased asjad jätkuvad ka 2008. aastal: tulumaksu ja aktsiisi laekub rohkem, aga käibemaksu ja sotsiaalmaksu võib laekuda vähem," nentis Säälik, lisades, et ka eelarvekulud on viimastel aastatel plaanitust väiksemaks jäänud. Kokkuvõttes on valitsussektori eelarve analüütiku hinnangul ikka 1,3% SKPst, nagu oodatud.

Optimistlikuks jäi ka puhkusel viibiv rahandusminister Ivari Padar. Ta märkis, et selle aasta eelarve on koostatud ajaloo suurima ülejäägiga ning sellest ressursist piisab. "Kolm miljardit on suur raha," sõnas Padar. Minister ütles, et üllatusena puudujääk ei tulnud ning täpsem analüüs mulluse eelarve kohta tuleb peagi.

Tegelikult on ka rahandusministeerium tänaseks oma eelarve koostamise aegset optimismi kärpinud. Kui tänavune riigieelarve oli tehtud augustikuiste majanduskasvu prognooside põhjal, siis viimane prognoos valmis rahandusministeeriumil novembris. See ennustas mulluseid käibemaksu laekumisi juba õigesti ette ehk riigi rahakotti lisandus täpselt oodatud 22,3 miljardit krooni käibemaksu.

Lauri tõi mulluse käibemaksu alalaekumise põhjuseks tarbimise ja impordi vähenemise ning ka palgakasvu kinnijäämise - kõik need märksõnad iseloomustavad tema hinnangul ka järgmist aastat. Ta lisas, et mullune lisaeelarve tehti optimistlike ootustega, kuigi majanduskasv oli juba jõudnud aeglustuda. "Kahjuks on sellele valitsusele iseloomulik rääkida ainult ilusatest asjadest," ütles Lauri.

Käibemaksu ühe suurema allika, tarbimise kasvutempo on statistika järgi aeglustunud ning seda tajuvad ka ettevõtjad.

Reedel teatas statistikaamet, et jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük suurenes 2007. aasta novembris eelmise aasta novembriga võrreldes püsivhindades 6%. Oktoobris langes jaekaubanduse kasvutempo 2007. aastal esimest korda alla 10% ja novembris aeglustumine jätkus.

Ehituskaupluste keti Bauhof (endine Ehitus Service) juht Mart Vau ütles aripaev.ee-le, et turu rahunemist on selgelt näha, mistõttu on aeglustunud ka müügikäibe kasv.

"Eks meie tulemused vastavad üldisele statistikale. Novembris läks müük nõks kehvemini. On selgelt näha, et turg rahuneb," rääkis Vau.

Samas läks ketil 2007. aastal siiski väga hästi. Käive kasvas aastaga 26%. Suur osa kasvust aga tuli uutest avatud kauplustest. "Kui uusi poode mitte arvestada, oli kasv 5-10%. Tegime üle miljardi käivet. Eelmise aastaga võrreldes ei ole me tulemusega rahul, aga tegelikult oli see aasta oma 25protsendise kasvuga väga hea," selgitas Vau.

Rimi Eesti Foodi tegevdirektori Ruth Laatre sõnul on järgmisel aastal grupis oodata sarnast käibe kasvu kui sellel aastal, paremasse seisu aga tõusevad Säästumarketid.

Tema sõnul on juba praegu näha, et inimesed on sunnitud raha rohkem lugema ja hindu vaatama, mistõttu hakatakse taas enam Säästumarketites käima. "Sel aastal on Säästumarketid viimaste aastatega võrreldes üsnagi heas seisus," märkis Rimi juht.

Üldist jaekaubanduse käibe kasvu aeglustumist kommenteerides arvas Laatre, et ilmselt tuleb see tööstuskaupadest. "Toidukaupade müügis arvestatakse seni ikka üle kümneprotsendise kasvuga ja nii on see ka olnud. Ilmselt on langus tingitud tööstuskaupadest. Näiteks kinnisvaraturu jahtumisega on vähenenud ka ehituskaupade, mööbli ja muu sellise müük," arvas ta.

Jaekaubandusest tingituna on Laatre hinnangul kindlasti vähenenud ka käibemaksu oodatust väiksem laekumine riigieelarvesse. "Samas tuleb arvestada ka tööstusega, kus on arvatavasti vähem toorainet ostetud ja seetõttu ka vähem käibemaksu tasutud."

Postimüügiga tegeleva Anttila juht Tauno Tuula ütles, et tema jaoks oli suure summa käibemaksu laekumata jäämine uudis. "Meie pole küll vähem käibemaksu maksnud. Kas siis lootis riik, et suudab kätte saada varasemast perioodist üleval olevaid nõudeid?" imestas Tuula. "Mulle jääb kodanikuna küll mulje, et riik planeeris midagi valesti. Äkki otsiti enam maksupettusi, kuid ei suudetud neid leida."

Tuula sõnul peaks käibemaks olema väga tihedalt kaubandusega seotud. "Kui kaubanduses läheb hästi, siis peaks ka käibemaks hästi laekuma. Nii oleks pidanud toimuma ka mullu," märkis ta.

Eesti jaekaubanduse novembri käekäiku kommenteerides ütles Tuula, et üldiselt läks postimüügiettevõtetel halvasti. "Üks põhjuseid, miks meie tulemused ei ole nii head olnud, on see, et reorganiseerime oma müüki ja keskendume nüüdsest enam internetile."

Tallinna Kaubamaja juht Raul Puusepp leidis, et kuigi jaekaubanduse kasv on aeglustunud, on see endiselt hea.

"Tulemus on ootuspärane, isegi hea. Kui võrrelda varasema ajaga, siis jah, on kasv väiksem, kuid tulemus on endiselt hea. Varem oli lihtsalt ülihea," selgitas Puusepp.

Eelmise aasta riigieelarve maksutulude prognoos täitus 99,65%, mis on täpsem kui kunagi varem. 100 protsendist jäi piltlikult puudu kõigest ühe tööpäeva jagu maksulaekumisi.

Alanud aastale mõeldes on kindlasti positiivne, et aasta lõpp oli maksulaekumiste seisukohalt sama hea kui 2006. aasta - 2007. aasta detsembris laekunud maksude osakaal aastalaekumistest oli 9,88% aasta varasema 9,63% vastu (jättes kõrvale maksutõusu eel eelmisel kuul erakordselt hästi laekunud tubakaaktsiisi, olid vastavad numbrid 9,63% ja 2006. a 9,46%).

On täiesti ootuspärane, et mõni maksuliik laekub prognoositust paremini, mõni halvemini. Nii oli näiteks 2007. a märkimisväärne ülelaekumine tulumaksu, eriti aga ettevõtete tulumaksu osas - viimane võiks viidata ettevõtete oodatust tugevamale konkurentsivõimele, mida isegi kohati ülemääraseks kippunud palgasurved ei suutnud väärata.

On tõsi, et käibemaksu laekumised jäid 2007. aastal 3% alla eelarves kavandatule. Samas ei olnud see kindlasti üllatus - käibemaksu alalaekumisega oli arvestatud juba novembri lõpus valitsuse poolt kinnitatud Eesti uuendatud konvergentsiprogrammis.

Käibemaksu pisut nõrgema laekumise taga võib näha oodatud rahunemist sisetarbimise kasvus ja sellega seotud impordinõudluses, mida tuleks aga pidada positiivseks nähtuseks meie jooksevkonto suurt puudujääki ja liialt kõrget inflatsiooni arvestades.

Rahandusministeerium vaatab maksulaekumiste prognoosi üle regulaarselt kaks-kolm korda aastas. Enne märtsikuist kevadprognoosi ei ole praeguse informatsiooni põhjal kindlasti vajadust 2008. aasta riigieelarves kavandatud tulusid ei üles- ega allapoole revideerida.

Kokkuvõtvalt võib arvata, et 2007. aasta lõppes Eesti valitsussektorile ligikaudu seitsmemiljardilise ülejäägiga, mis eeldatavalt kuulub jällegi Euroopa Liidu viie parima tulemuse hulka.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 17:16
Otsi:

Ava täpsem otsing