Prügitrahv ähvardab uimaseid ühistuid

Mariliis Pinn 07. jaanuar 2008, 00:00

"Tallinnas on jäätmete liigiti kogumise nõuded sätestatud jäätmehoolduseeskirjas ning vanapaberi, pakendite ja biolagunevate jäätmete liigiti kogumise kohustus juba rakendunud," ütles Boroditš. "Oluline on mõista, et koos sorteerimata jäätmetega visatakse prügikasti arvestatav osa oma sissetulekutest," lisas Boroditš.

Tallinna keskkonnaameti juhataja Tõnu Tupitsa sõnul tuleb tähele panna, et eri omavalitsustes on jäätmekäitlus korraldatud erinevalt. "Tallinna näitel ei saa kommenteerida kogu Eesti olukorda, see tekitab segadust, sest Tallinn oma suure elanikkonna tõttu on rangem ja on üle läinud korraldatud jäätmeveole, mida paljudes omavalitsustes veel tehtud ei ole," selgitas ta.

Linnavõimude kinnitusel on Tallinn jäätmeseaduse paragrahvi jõustumiseks täielikult valmis ja Tallina elanikule ei too see kaasa mingeid muutusi, kui ta annab prügi liigiti üle. Tupitsa sõnul peavad prügist olema eraldatud paber ja kartong, pakendid, ohtlikud jäätmed ja biolagunevad aiajäätmed. "Neid jäätmeid juba kogutakse ja neid jäätmeid loetakse töödelduks. Tallinna elanikele ei peaks tekkima muudatusi. Need nõuded on pikaajalised ja kui neid ei täideta, siis rikutakse juba ammu seadust," lisas ta.

Eramajade omanikel on kohustus omada segaolmejäätmete mahutit ja lisaks tuleks eraldi kogutud paber ning papp jäätmejaamadesse viia ning biolagunevad aiajäätmed kompostida aia piires, biolagunevaid toidujäätmeid võib edaspidi segaolmejäätmete mahutisse panna, kui seda tühjendatakse korra kahe nädala jooksul.

Keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna juhataja Peeter Eegi sõnul on Eesti elatustaseme tõusuga suurenenud ka prügi hulk.

"Seni on enamik sellest ladustaud prügilasse, Tallinnas on näiteks ladustatud prügi hulk ületanud ladustada plaanitud prügi koguse. Nii jätkata ei saa," väitis Eek. Tema andmetel on 3600 tonnis aastas tekkivas prügis 70 tonni paberit ja kartongi, teist sama palju klaasi, metalli ja puitu ehk suur kogus materjali, mis ei peaks üldse prügilasse jõudma. "Materjali ringlus säästaks energiat ja raha," lisas Eek.

Eestis taaskasutatakse Eegi sõnul 20% jäätmetest, mis on hea seis.

Eek nentis, et jäätmete kogumise eeskirja täitmist ei ole eriti usinalt kontrollitud: "Näiteks on valesti parkinud juhtidelt kogutud 8,2 miljoni jagu trahve, valesti jäätmeid käitlevatelt isikutelt aga vaid 147 000 krooni."

Prügivedaja peab vaatama, mis jäätmete sees on. Juhul kui on näha, et prügis on ohtlikke jäätmeid - elektroonikat, patareisid ja rehve - või paberit ja biolagunevaid aiajäätmeid, siis vedaja ei saa seda konteinerit kaasa võtta, sest ta ei saa neid jäätmeid prügilasse ära anda. Prügila vastutab, mida nad vastu võtavad. Juhul kui ohtlikud jäätmed jõuavad ladustamisele, võib keskkonnainspektsioon karistada neid 10kordse saastetasuga.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 17:16
Otsi:

Ava täpsem otsing