Riigieelarve õhku täis pumbatud

ÄP 07. jaanuar 2008, 00:00

Käibemaksu laekus eelmise aasta riigieelarvesse 700 miljonit krooni vähem, maksutuludest kokku jäi puudu 240 miljonit krooni. Need on tarbimisbuumiks peetaval ajal ootamatud arengud.

On selgemast selgem, et juba eelmise aasta prognoosid olid liiga optimistlikud, ent Äripäeva toimetust huvitab rohkem, kuidas valitsus nüüd sellele teadmisele reageerib.

Prognoosimisega ikka eksitakse, aga valitsuse eelmise neljapäeva pressikonverentsi stenogrammi lugedes jääb mulje, et valitsus ei julge oma eksimust tunnistada, peites pea lihtsalt liiva alla.

Jutt selle aasta eelarve ülejäägist eriti ei veena, kuna seegi võib olla vaid üks ennustus, millele pole määratud täituda.

Häda on selles, et alanud aastaks on prognoositud veelgi paremat maksulaekumist, aga kui aastalõpu käibe- ja sotsiaalmaksu laekumise trend jätkub, oleme juba paari kuuga meid päästvast ülejäägist ilma ning eelarve laekumine on kevadel miinuses.

Ja nii oleme ka ilma oma ühest peamisest argumendist, mida peaminister Ansip ja rahandusminister Padar Eesti makrokeskkonna positiivseks iseloomustamiseks seni kasutanud on.

Tuleks endale tunnistada, et olime liiga optimistlikud ja lasta rahandusministeeriumil teha uus ning konservatiivsem maksulaekumise prognoos.

Valitsus peaks andma märku, et riik hakkab valmistuma ka selleks perioodiks, kui maksulaekumisega asjad halvaks lähevad.

Selle taustal tundub Padari jäik seisukoht, et sel aastal negatiivset lisaeelarvet ei tule, praaliv.

Vaatame veel veidi numbreid. Eelmise aasta novembri jaekaubanduse käive kasvas püsihindades vaid kuus protsenti, mis on üks nigelamaid kasve viimase paari-kolme aasta jooksul, trend on kasvu edasisele aeglustumisele.

Kinnisvarabuumi vaibudes ostetakse kindlasti endisest vähem näiteks ehitusmaterjali, galopeeriva hinnatõusu tingimustes on asutud tarbimist üldse piirama.

Samal ajal ootab selle aasta riigieelarve käibemaksu laekumise suurenemist 26 miljardile kroonile, kasv 13% - kust see peaks tulema?

Teine maks, mille tegelik laekumine jäi prognoosile alla, oli sotsiaalmaks. Seevastu riigieelarve näeb ette sotsiaalmaksu laekumise suurenemist 33 miljardile kroonile, kasv 20%. Kas on tegu soovmõtlemisega?

Erasektori palgad kindlasti nii palju ei kasva; valitsus võib oma palku kuitahes palju tõsta, aga parun Münchhauseni kombel ennast soost ikka välja ei tiri.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    24. November 2011, 17:16
    Otsi:

    Ava täpsem otsing