Teisipäev 24. jaanuar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Turg langeb? Ah, jätke alusetu paanika!

Ain Alvela 07. jaanuar 2008, 00:00

Materjalitootjad on paari viimase aastaga nõudluse suurenemise toel matnud üüratu hulga raha tootmise laiendamise heaks. Mida aga tehakse siis, kui ehitusbuumi õhupall tühjaks hakkab vajuma või pauguga lõhkeb?

Lubjakivi kaevandamise ja killustikutootmise tõhustamiseks ostis AS Nordkalk eelmise aasta lõpus kokku 25 miljonit krooni maksma läinud komplekti kaevetehnikat - Komatsu frontaallaaduri ja ekskavaatori ning Metso nn kaevandusrongi. Viimase koosseisu kuuluvad kaks kivipurustit ja sõelad viie erineva killustikufraktsiooni tootmiseks. Uus tehnika on omapärane selles mõttes, et seda on võimalik kiiresti kokku pakkida ja teise karjääri üle viia, osava tegutsemise korral kulub selleks poolteist-kaks päeva.

Nordkalk kaevandab Karinu karjääris nn tehnoloogilist lubjakivi, mida kasutab toorainena peamiselt Rakke lubjatehas. Ettevõtte Vasalemma karjääris kaevandatakse ehituslikku lubjakivi, millest valmistatakse erinevaid killustikke. Viimasest suur osa kulub teede ehitamiseks.

Ettevõtte tehasejuht Toomas Post kinnitas, et nõudluse vähenemist ei paista esialgu kusagilt.

"Kui killustikuturg peaks kokku kukkuma, siis tänu tootmise hajutamisele saame keskenduda tehnoloogilise kivi tootmisele, see jääb niikuinii alles," selgitas Post.

"Lubja tootmine võimaldab ka rohkem teenida, sest kui killustiku müügihind on praegu laias laastus 100 krooni tonn, siis tehnoloogilist lubjakivi saame müüa umbes 1000 krooni tonn."

Tänavu plaanib Nordkalk avada praeguse Karinu lubjakivikarjääri naabruses uue kaevekoha. Uute seadmetega loodetakse Vasalemma karjäärist 2008. a välja võtta kuni miljon tonni lubjakivi.

AS Columbia Kivi on investeerinud viimastel aastatel tootmisse umbes 50 miljonit krooni.

"Investeerimisplaan valmis juba enne ehitusbuumi algust, seega olime selleks valmis. Suutsime enam-vähem tarnegraafikutes püsida ka kõige kuumemal ajal, 2006. a suvel," ütles ettevõtte müügijuht Vallo Puusepp.

Firma tootevalikus on põhitoode betoonist väikeplokid, vähem toodetakse sillutus- ja fassaadikive. Kui plokinõudlus väheneb, saab rohkem tähelepanu pöörata tänava- ja fassaadikividele.

"Kui ehitusmahud on tagasi tõmbunud, pöörame enam tähelepanu arendustööle ja kvaliteedile. Kui välja arvata 2006. aasta, on pilt müügigraafikutes suurepärane," iseloomustas Puusepp.

ASi Betoonimeister juht Kalle Suitslepa arvates pole põhjust tulevikku mustades värvides näha.

"Kui keegi ütleb, et tal maks valutab, siis see hakkabki ükskord valutama. Tuleb sporti teha ja kõik on korras," ütles ta. "Ja kui siis maksas natuke pistma hakkab, pole muud muret, kui hapnikupuudus. Ma arvan, et need matusekõned tuleb ära lõpetada. Kui betoonitootmise mahu tõus on meil viimasel ajal olnud 30% aastas ja mingil hetkel on 3 või 13%, mis siis lahti on? Ja olgu kasvõi miinus 30%, siis oleme lihtsalt eelmise aasta tasemel," arutles Suitslepp.

Kuivsegude tootja Sakreti tehaste rajamine Eestisse ja Leetu läheb maksma 225 miljonit krooni. Mullu Eestis avatud tehas suudab toota aastas 150 000 tonni ehituslikke kuivsegusid, kuni 60% toodangust liigub piiri taha. 2008. a suvel valmib Sakretil tehas Leedus, mille aastavõimsus on 250 000 tonni kuivsegusid. "Soovime positsiooni turul kindlustada ja tõusta omas valdkonnas Balti riikides juhtivale kohale," ütles ettevõtte kommertsdirektor Ursula Paavel. "Loomulikult arvestame, et pidev kasv ei jätku igavesti," märkis ta.

Äripäev külvab täiesti asjatut paanikat, sest meie arvates mingit üldist ehitusmahtude langust ei tule.

Ettevõte lõpetas eelmise aasta tootmise üle-eelmisega võrreldes umbes 10% plussis. 2008. aastaks prognoosime, et kasv pidurdub ajutiselt, ehitusmaht jääb umbes samale tasemele.

Elamuehitusmahud vähenevad mõningal määral kahel järgmisel aastal. Siis hakkab ka elamuehitus taas hoogsalt kasvama. Praegu on elamispindade hinnad põhjendamatult kõrged. Kinnisvaraarendajad lasku nüüd rahulikult ülemäärane õhk hindadest välja ja kohe hakatakse ka kortereid uuesti ostma.

Rudus Eesti on kahel viimasel aastal investeerinud tootmisse kokku 150 miljonit krooni.

Enno Rebane, Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu tegevdirektor
Ehitusmahtudega toimuvat on keeruline prognoosida, minu teada ei ole päris täpselt selge, millised ehitised tulevad järgnevatel aastatel ehitamisele Euroopa raha toel.

Olen varemgi öelnud, et mõningates ehitusmaterjalide gruppides investeeritakse üle, seega on olemas oht, et mõnede tootjate jaoks tekivad probleemid ja seda isegi siis, kui ehitus aktiivsemalt edasi kasvaks.

Ehk teisisõnu - liiga kiire ja suur kasv, mis rikub nõudmise ja pakkumise tasakaalu, ei ole stabiilse arengu jaoks hea. Õnneks ei sõltu ehitusmaterjalitööstus täielikult ehitusmahtudest, vaid oluline osa ka eksporditakse.

Kuna meie naabrid ehitavad aktiivselt, siis aitab ekspordi osa loodetavasti tulemust parandada.

Ainult kohalikule turule tootvad ettevõtted võivad arvestada, et järgmistel aastatel ehitatakse senisest rohkem teid, infrastruktuurirajatisi ning keskkonnaobjekte.

Margit Kimmel, ASi E-Betoonelement kommunikatsioonijuht
E-Betoonelement investeeris 2006-2007 Harkus asuvasse tootmishoone ehitusse 55 miljonit krooni.

Tsehhi ehitamisega alustasime 2006. aasta oktoobris, hoone valmis kolme kuuga, tehase seadmete installeerimine algas mullu kevadel. Sügisest toodetakse uues hallis seinapaneele ning Tartu maantee viaduktidele sillatalasid. Uued monteeritavast raudbetoonist lahendusega sillad valmivad Vaida ja Aruvalla viaduktide ehitusele, järgmistel aastatel peaksid algama veel mitmed sillaehitusprojektid.

Pöörame nüüd senisest rohkem tähelepanu tootearendusele. Mitmed kontsernisiseselt juurutatud

lahendused on seni pidanud oma aega ootama, kuna kiired ajad ja ka tootmisressursid on piiranud meie võimalusi arendusega tegeleda.

Ekspordivõimalusi näeme eeskätt Venemaal Peterburi piirkonnas, koostöö elavnemist loodame ka naaberriikides asuvate kontserni ettevõtetega.

Möödunud aastate väga järsk kasvutempo on tähendanud mitte ainult uue tehase ehitamist vaid ka toodangu valmistamist tohutu kiirusega.

Edaspidi jääb aega töötegemist paremini planeerida ja töötajaid mõistlikumalt koolitada.

�rip�ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 17:16
Otsi:

Ava täpsem otsing