Eesti linnad korraldasid suure laenuralli

Lemmi Kann 09. jaanuar 2008, 00:00

Linnade juhid ei näe jahenevas majanduskliimas üha tuure koguvas laenurallis muidugi mingit probleemi.

Kõige suuremas rahakitsikuses sipleva Pärnu keskerakondlasest linnapea Mart Viisitamm lubab vastutada selle eest, et see aasta lõpetada kindlalt plussis.

Ja laenuvõtmine olevat Viisitamme sõnul Pärnul olnud plaanis juba ammu enne kui linn eelmise aasta lõpul likviidsuskriisi sattus.

Rahanduministeeriumi omavalitsuste talituse juhataja Sulev Liiviku sõnul on Tallinna ja Pärnu puhul kahetsusväärne, kui eelarve prognoosimisel oldi liiga optimistlikud. "Eelarvet oleks võinud juba sügisel muuta, kui oli näha, et tulud täis ei tule või mõned investeeringud tegemata jätta," ütles Liivik.

Liiviku sõnul peavad omavalitsused olema ettevaatlikumad, eriti mis puudutab vara müügist oodatavaid tulusid -neid peab väga põhjalikult hindama, kas oodatud raha laekumine on ikka tõenäoline.

"Väga konservatiivselt peab hindama ka maksulaekumisi, palgakasve ja mitte lähtuma viimaste aastate 20protsendilisest palgakasvueufooriast, vaid arvestama olukorraga, et palgakasv võib näiteks jääda 7-9 protsendi piiridesse ning olema konservatiivne," rääkis ta. "Meie võimuses on paraku ainult hinnanguid anda, manitseda ja soovitada, vastutama peavad ikkagi omavalitsused ise."

Seni aga, kuni omavalitsused jäävad laenukoormuse lubatud piiridesse (60 protsenti eelarvest võib olla laen - toim.) pole Liiviku sõnul põhjust häirekella lüüa.

Tallinna linnavalitsus avalikustas eile eelmise aasta tulude aruande, kust selgub, et linna rahakott jäi plaanitust 171 mln krooni võrra kõhnemaks.

Näiteks on aruandes välja toodud, et loodetud 20 mln välistoetusest sai linn vaid ligi 4 mln krooni. Samuti lootis linn põhivara müügist teenida 276 mln krooni, kuid sai kõigest 131.

Laenu on Tallinn tänavu otsustanud võtta pool miljardit krooni. Kas 2008. aastal võib Tallinn pankrotti minna?

Tallinna finantsdirektor Katrin Kendra ütleb, et linn planeerib selle aasta lõpetada 409 miljoni kroonise rahajäägiga. "Sellise likviidsuspuhvri puhul on "pankrotist" või isegi rahalistest raskustest kohatu rääkida. Lisaks tuleb mainida, et Tallinn on Eesti omavalitsusüksustest üks väheseid, kes kavandab endale püsivat likviidsusreservi," lisas Kendra.

Laenab: 500 mln krooni

Milleks: investeeringuteks, mis, tõsi, on mitmes punktis väiksemad kui eelmisel aastal. Näiteks uusi teid ehitatakse Tallinnas tänavu lausa viiendiku võrra vähem. Seevastu on ette nähtud massiivsed investeeringud seoses projektiga "Tallinn kultuuripealinnaks".

Suurima kahjumiga - 53 miljoni krooniga - lõpetas eelmise majandusaasta Pärnu. Juba on linn kärpinud ka selle aasta eelarvet.

Miinuses lõpetamise põhipõhjuseks olid liiga suured ootused ja eelarvesse kirjutatud summad linnavara müügist, mis paraku eriti ei õnnestunud.

"Tagasilöögi andis ka Rannapuiestee 1 asuva vana mudaravila kasutusvalduse müük - 42 miljonit krooni, kus enampakkumise võitjaga ei saanud sõlmida lepingut. Seetõttu jäime ka aastalõpuks 53miljonilisse miinusesse," selgitab Pärnu abilinnapea Vambo Talu. Tema sõnul oli mullu varade müügist linna eelarvesse planeeritud kokku 165 mln krooni. "Kinnisvaraturu jahenemisega jäid meil müümata mitmed suured objektid. "Kindlasti tuleb raske aasta, oleme vähendanud linnavalitsemise kulusid. Pärnu linnal ei ole pankrotiohtu, linnal on vara ja vahendeid," lisas Talu.

Laenab: 127 mln krooni

Laenu otstarve: osalt eelmisest aasta investeeringute eest tasumiseks, aga ka raekoja renoveerimiseks, keskraamatukogu ehitamiseks jne.

Kui Tartu laenab tänavu juurde plaanitud 81 miljonit krooni, kasvab heade mõtete linna laenukoormus pea lubatud maksimumi piirile. Üldse on Tartu siis võlgu pool miljardit krooni.

Abilinnapea Karin Jaanson ütles, et ehkki kõiki andmeid pole veel koos, tuli Tartu linn 2007. aastal ots otsaga kokku. "Pole veel täpseid andmeid, kuid eelarve jäi mõne protsendiga plussi," ütleb Kendra. Ta selgitab, et eriti hea oli füüsilise isiku tulumaksu laekumine, mis võrreldes 2006. aastaga oli 29% võrra suurem.

Laenab: 81 mln krooni

Milleks: investeeritakse Vabaduse silda, Tamme staadioni, hooldekodu ehitusse.

Jõhvi võtab 2008. aastal kõigi aegade suurima laenu - 60 mln krooni. Selle eest ehitatakse linna uus spordihall.

Jõhvi vallavanem Tauno Võhmar ütles, et laen on hästi läbi mõeldud ning käsi seda vastu võttes ei värise.

"Pole nii, et saaksime iga hinna eest selle ära teha ja pärast meid tulgu või veeuputus. See kõik on mõtestatud. Püüame ka ehitushinda allapoole tuua, lisaks saame riigilt spordihalli ehituseks toetust 20 miljonit," rääkis Võhmar. Samas tõdes ta, et linna majanduses tuleb olla tähelepanelik, ta jälgib hoolega, kuidas toimetavad näiteks Tartu ja Pärnu.

"Pärnus on tõesti suur laenukoormus loodetud, kuid saamata jäänud tulu kinnisvara müügist. Meil õnneks pole vara, mida müüa. Vaesuse võlu on see, et otsustada on lihtsam," naeris Võhmar.

Laenab: 60 mln krooni

Milleks: uue spordihalli ehitamiseks.

Sel aastal plaanib linn võtta üle 14 mln krooni laenu seitsmeaastase tähtajaga.

Ka linna sihtasutus Paide Spordi- ja Tervisekeskus kuulutas välja hanke 74 miljoni kroonise investeerimislaenu võtmiseks 25 aastaks ehk aastani 2033. Raha investeeritakse Paide spordihalli ehitusse. Et tegemist on linna sihtasutusega, vastutab ka selle laenu tagasimakse eest linn.

Kriisiks antud hetkel tekkinud olukorda ju nimetada ei saa, sest vara, mis on jäänud müümata, on meil alles.

Pidasime targemaks jääda aasta lõpu seisuga miinusesse ja katta see osa pangalaenuga ning tõmmata kokku ka 2008. aastaks algselt koostatud linnaeelarvet, sealhulgas ka valitsemiskulude osas. (Mart Viisitamme palk tõusis aasta alguses 61 435 kroonini - toim.) Kuritegu olnuks vara müüa alla oma väärtust. Samuti ei ole ma linnapeana rahul sellega, et sellist üleriigilist kinnisvarakriisi ei suudetud ette näha keskvõimu ja Eesti Panga tasemel, kus on olemas palju suuremad analüüsimasinad kui mõnes Eesti linnas või alevis.

Linnapeana olen võtnud kaasvastutuse koos teiste linnajuhtide ja volikoguga selles, et ühekordset valeplaneerimist enam mitte korrata ja püüda selle aasta lõpetada kindlalt plussis.

Vastutuse võtmine seisneb oma töö jätkamises, et tagada hetkeliste rahaliste vahendite nappuse võimalikult tasane üleelamine linnas.

Isiklikult linnapeana olin ma juba 2007. aasta eelarvet tehes tulude laekumise osas konservatiivsem, kuid et mingeid üleriiklikke indikatsioone ega ka tähelepanujuhtimisi saabuvale kriisile polnud, siis pidas volikogu eelarvet põhjendatuks.

127 miljoni kroonise laenu võtmine oli meil planeeritud juba varem ning see ei olnud seotud aastalõpu likviidusprobleemidega.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 17:16
Otsi:

Ava täpsem otsing