Josing: jahtumise pöördepunkt ei pruugi saabuda nii kiiresti, kui ootame

Mariliis Pinn 09. jaanuar 2008, 15:49

Konjunktuuriinstituudi direktor Marje
Josingu sõnul oli Eesti majanduse lähema poolaasta prognoosi koostada raske,
sest erinevaid arvamusi oli palju, kuid tema on pessimistlikum kui teised.

„Erinevate ennustuste ja ekspertide arvamuste lahknemiste tõttu peame kasutama sõnu loodame, arvame jne. Rahvusvaheliste uuringute kohaselt on Eestil on potentsiaali, et langusest välja tulla. Mina olen pessimist. On stsenaariume, et jahtumise pöördepunkt ei saabu nii kiiresti kui ootame. Kättesaadavas infos ei ole helgeid ja ilusaid indikaatoreid, et 2008. aasta lõpp läheb lõbusamaks. Trend on halvenemise suunas, mitte küll krahh, aga majanduse aktiivsuse taastamine ja struktuuri muutuse kindlust ei ole,“ ütles Josing majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi pressikonverentsil.

Eesti majandususaldusindeks ESI oli detsembris 90,5 punkti tasemel, mis on 26,1 punkti võrra madalam kui aasta tagasi.

Josingu sõnul on tööstuse edu võtmefaktor, mis näitab majanduse edukust. „Halb, et neljandikul ettevõttest on vähem tellimusi kui tavapäraselt. Tellimused tagavad ettevõtete töö 4,3 kuuks, mis on lühem periood kui varem. 33% vastanud tööstusettevõtetest pidas suurimaks probleemiks ebapiisavat nõudlust,“ seletas teadlane, kelle sõnul on hea märk see, et investeeringud ei ole vähenenud, mis tähendab, et keegi turult lahkumise plaane ei pea.

Teravaim langus toimus ehitussektoris, mis buumi algatas. „Vaid 5% ehitusettevõtetest usub, et nende käive kasvab, 40% usuvad, et käive väheneb. Ehitajad nimetasid põhiprobleemiks nõudluse puudumist. 21% uuringus osalenud ehitusfirmadest tahab hinda alandada, aasta tagasi selliseid ei olnud. Hinnad tõusid kiiresti ja tegeliku konkurentsi tagasitulek hea. 60 000 ehitajat saavad tagasi minna politseitööle või mille iganes juurde, millega nad tegelesid, ja need, kes oskavad ehitada, jäävad ehitama. Kinnisvaraturg on talveunne vajunud,“ kommenteeris Josing olukorda.

„Inflatsioon lööb madalama sissetulekuga tarbijat, tegu on viimase kolme aasta kõrgeim inflatsiooniga. Tarbijad arvavad, et hinnad kasvavad 16%, mis tähendab palgasurve tugevnemist, sest kõige kindlam on küsida palka juurde,“ seletas Josing.

96% protsenti toidukauplustest lubas uuringu kohaselt hindu tõsta. Toidule kulutab elanik 25% oma väljaminekutest ja mõjutab inflatsiooni. Ühe neljaliikmelise pere nädala toidukorv kallineb konjunktuuriinstituudi prognoosi kohaselt 834 kroonini, mis on 12% kallim kui aasta tagasi. „Prognoosime 8% toidu kallinemist, millest suurima panuse annab liha hinnatõus. Lihakarja hävitatakse, kuna vili on kallis. Rõõmustada võib, sest kartul ja juurvili on odavamaks läinud. Kuigi ennustasime tooraine hinnatõusu, ei kujutanud ette, et see nii terav on. Näiteks 30 kaubast 8 on Tallinna toidupoodides Helsingi kesklinna kauplustest kallimad,“ lisas ta.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
07. May 2008, 11:49
Otsi:

Ava täpsem otsing