Laenuraha hullutab linnade juhte

09. jaanuar 2008, 07:26

Ajal, mil majanduskasv aeglustub, teadlased
ja pangad kutsuvad inimesi üles kainelt tarbima ning kogu riik hingab
majanduskriisi ehk Eesti oma lama ootuses, laenavad linnad ja omavalitsused
kokku sadu miljoneid kroone, nagu poleks midagi muutunud.

Linnade juhid ei näe jahenevas majanduskliimas üha tuure koguvas laenurallis muidugi mingit probleemi.

Kõige suuremas rahakitsikuses sipleva Pärnu keskerakondlasest linnapea Mart Viisitamm lubab vastutada selle eest, et see aasta lõpetada kindlalt plussis.

Ja laenuvõtmine olevat Viisitamme sõnul Pärnul olnud plaanis juba ammu enne kui linn eelmise aasta lõpul likviidsuskriisi sattus.

Rahanduministeeriumi omavalitsuste talituse juhataja Sulev Liiviku sõnul on Tallinna ja Pärnu puhul kahetsusväärne, kui eelarve prognoosimisel oldi liiga optimistlikud. "Eelarvet oleks võinud juba sügisel muuta, kui oli näha, et tulud täis ei tule või mõned investeeringud tegemata jätta," ütles Liivik.

Liiviku sõnul peavad omavalitsused olema ettevaatlikumad, eriti mis puudutab vara müügist oodatavaid tulusid -neid peab väga põhjalikult hindama, kas oodatud raha laekumine on ikka tõenäoline.

"Väga konservatiivselt peab hindama ka maksulaekumisi, palgakasve ja mitte lähtuma viimaste aastate 20protsendilisest palgakasvueufooriast, vaid arvestama olukorraga, et palgakasv võib näiteks jääda 7-9 protsendi piiridesse ning olema konservatiivne," rääkis ta. "Meie võimuses on paraku ainult hinnanguid anda, manitseda ja soovitada, vastutama peavad ikkagi omavalitsused ise."

Seni aga, kuni omavalitsused jäävad laenukoormuse lubatud piiridesse (60 protsenti eelarvest võib olla laen - toim.) pole Liiviku sõnul põhjust häirekella lüüa.

Tallinna linnavalitsus avalikustas eile eelmise aasta tulude aruande, kust selgub, et linna rahakott jäi plaanitust 171 mln krooni võrra kõhnemaks.

Näiteks on aruandes välja toodud, et loodetud 20 mln välistoetusest sai linn vaid ligi 4 mln krooni. Samuti lootis linn põhivara müügist teenida 276 mln krooni, kuid sai kõigest 131.

Laenu on Tallinn tänavu otsustanud võtta pool miljardit krooni. Kas 2008. aastal võib Tallinn pankrotti minna?

Tallinna finantsdirektor Katrin Kendra ütleb, et linn planeerib selle aasta lõpetada 409 miljoni kroonise rahajäägiga. "Sellise likviidsuspuhvri puhul on "pankrotist" või isegi rahalistest raskustest kohatu rääkida. Lisaks tuleb mainida, et Tallinn on Eesti omavalitsusüksustest üks väheseid, kes kavandab endale püsivat likviidsusreservi," lisas Kendra.

Suurima kahjumiga - 53 miljoni krooniga - lõpetas eelmise majandusaasta Pärnu. Juba on linn kärpinud ka selle aasta eelarvet.

Miinuses lõpetamise põhipõhjuseks olid liiga suured ootused ja eelarvesse kirjutatud summad linnavara müügist, mis paraku eriti ei õnnestunud.

"Tagasilöögi andis ka Rannapuiestee 1 asuva vana mudaravila kasutusvalduse müük - 42 miljonit krooni, kus enampakkumise võitjaga ei saanud sõlmida lepingut. Seetõttu jäime ka aastalõpuks 53miljonilisse miinusesse," selgitab Pärnu abilinnapea Vambo Talu. Tema sõnul oli mullu varade müügist linna eelarvesse planeeritud kokku 165 mln krooni. "Kinnisvaraturu jahenemisega jäid meil müümata mitmed suured objektid. "Kindlasti tuleb raske aasta, oleme vähendanud linnavalitsemise kulusid. Pärnu linnal ei ole pankrotiohtu, linnal on vara ja vahendeid," lisas Talu.



Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
09. January 2008, 07:42
Otsi:

Ava täpsem otsing