Laupäev 3. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Supernoovade plahvatused - kas tasub karta oma elu pärast?

09. jaanuar 2008, 11:41

Meie oma galaktikas annab kaksiktäht Eta
Carinae juba mõnda aega märku eelseisvast plahvatusest. Õigupoolest on neid
märguandeid tulnud juba üsna tükk aega.

Aastail 1838-1858 muutus Eta Carinae heleduselt võrreldavaks tähistaeva eredaima tähe Siriusega, aga tuhmus seejärel.

1940. aastast alates on Päikese massist umbes 100-150 korda suurema massiga Eta Carinae taas hakanud heledamaks muutuma ning teadlased arvavad, et täht plahvatab lähema 10 000 – 20 000 aasta jooksul, kirjutas Live Science.

Meie õnneks on Eta Carinae Maast 7500 valgusaasta kaugusel. Kui see peaks plahvatama, siis enamik plahvatuse energiast hajuks kosmoses. Samuti on vähetõenäoline, et plahvatuses tekkiv gammakiirgus jõuaks Maale, sest Maa jääb kiirguse teekonnast 45 kraadi kõrvale. Tähelt lähtuval kosmilisel kiirgusel takistaks Maale jõudmist Maa atmosfäär ning ka valgus ei avaldaks elule Maal olulist mõju.

Seega on oht, et supernoova plahvatus võiks elule Maal lõpu teha väga väikene. Erandiks on vaid plahvatused, mis toimuvad Maast kuni 30 valgusaasta kaugusel.

Kui aga supernoova plahvatus oleks tavapärasest sada korda võimsam? Millised oleks sel juhul ohud Maale?

2006. aasta sügisel jälgisid teadlased supernoovat SN 2006gy, võimsaimat mida eales on õnnestunud vaadelda. Kuid juba mullu novembris avastati veelgi võimsam supernoova - supernova 2005ap, selle plahvatus ületas Päikese ereduse sada miljardit korda.

Washburni ülikooli astronoom Brian Thomas on supernoovade plahvatuste mõjusid uurinud Goddardi kosmoselendudekeskuses. Ta otsustas uurida, mis jääks järele Maa osoonikihist, kui Eta Carinae plahvataks sama võimsalt kui SN 2006gy.

Selgus, et kuigi SN 2006gy oli üks eredamaid supernoovasid, mida Maal on eal vaadeldud, eraldus plahvatuses siiski üsna väheses koguses röntgenkiirgust. Enamus plahvatusel laialipaiskunud kiirgusest hajuks kosmoses enne Maani jõudmist.

Kas siis selline plahvatus suudaks üldse Maale märkimisväärset ohtu kujutada? Kosmiline kiirgus ja röntgenkiirgus ei kujutaks erilist ohtu. Thomas vaatles ka nn sinist valgust, lainepikkusega 400 nanomeetrit, mis moodustas SN 2006gy plahvatuse spektrist põhiosa.

Kui Eta Carinae plahvataks nagu SN 2006gy, oleks see taeva kõige eredam objekt nii päeval kui öösel, Kuu ja Päike välja arvata. Need, kes elavad maakera piirkondades, kus Eta Carinae on alati ülalpool horisonti – Antarktika, Uus-Meremaa ning Austraalia ja Lõuna-Ameerika kõige lõunapoolsemad piirkonnad – oleks plahvatav supernoova eredam kui Veenus, jäädes nähtavaks ka päeval. Õhtul valgustaks plahvatuskiirgus taevast nii palju, et selle valgel on võimalik lugeda. Selline efekt säiliks kuudeks võib-olla isegi pool aastat või kauem.

Pikaajalises sinises valguses viibimine hakkaks häirima elu Maal. Väikestes kogusest mõjutab sinine valgus imetajate sisesekretsiooninäärmeid, mõjutades eeskätt psüühikat. Sinises valguses toodab keha vähem melatoniini – hormooni, mis aitab meil välja puhata. Samuti mõjutab sinine valgus ööpäevarütme.

„Kindlasti ei tähenda, et käib plahvatus ja kõik surevad,” rääkis Thomas. „Kuid võttes arvesse kõiki riske, mis seostuvad sinise valgusega, võib sündmusel meile siin olla oluline mõju.”

Ajakirjas Astrobiology avaldatud artiklis selgitab Thomas, et ka lühiajaline sinises valguses viibimine võib kaasa tuua unetust, vähendada vastupanuvõimet nakkushaigustele, seda on seostatud ka võimalike vähiriskidega.

Kuid Eta Carinae puhul oleks mõju siiski väga tühine – footonid hajuvad tolmus ja gaasides, samuti hajub sinine valgus Maa sinises taevas. Lisaks vähendab Eta Carinae kaugus Maast valguse intensiivsust umbes viiendiku võrra.

Thomson järeldab, et Maal asuvat bioloogilist elu suudavad mõjutada supernoovad, mis asuvad meist kuni 100 valgusaasta kaugusel. Selles kauguses võib supernoova plahvatusi ette tulla umbes kord 20 miljoni aasta kohta.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
09. January 2008, 11:41
Otsi:

Ava täpsem otsing