Margus Mikk: ma ei taha juhtida väga hästi toimivat ettevõtet

Urve Vilk 10. jaanuar 2008, 00:00

Olete õppinud Paikuse Politseikoolis?

See oli tolleaegsele piirivalveteenistusele värskelt formeeritud majanduspiiri kaitseteenistuses loogiline jätk.

Kas saadud teadmistest on ka igapäevatöös kasu olnud?

Olin aastaid seotud turvatööga ning seal oli seaduste tundmisest ja psühholoogiast palju abi. Ka praegu hõlbustab psühholoogia inimestega suhtlemist, see on õpetanud aru saama, millal luisatakse ja millal mitte.

Teisalt oli raske välja tulla faasist, mil maailm on must ja valge: inimesed kas järgivad või rikuvad seadust. Maailmas on halli ala oluliselt rohkem, kui politseisüsteem õpetab.

Kuidas autoärisse sattusite?

Täiesti juhuslikult. See oli aastal 2001 - olin veel Viru hotellis, kui tehti pakkumine. Hotellis olin vastutav kinnisvarahoolduse, investeeringute, ehituse ja turvalisuse eest. Minna üle müügile, mis ei tundunud minu alana, oli keeruline, aga intrigeeriv mõte.

Võtsin ühe auto nädalavahetuseks proovida ja lubasin, et kui auto meeldib ja tundub, et sellel on potentsiaali, teen otsuse. Kui proovida antud Hyundaiga sõitsin, imestasin, miks seda mudelit nii vähe müüakse.

Tekkis sportlik hasart ja tahtmine tõestada margi headust ning võtsin Korea Auto tööpakkumise vastu. Hyundai Motor Baltic oli margi turundusskeemi muutumise loogiline jätk.

Miks Te Hyundaist ära tulite?

Viis ja pool aastat ühes firmas on minu jaoks kriitiline aeg. Kui viis aastat hakkab täis saama, hakkan ringi vaatama. Kui elu läheb liiga rütmi, muutub see ebahuvitavaks.

Miks just viis aastat, kas olete selleks ajaks kõik seatud eesmärgid saavutanud?

Olen enda jaoks juhid jaganud kolme tüüpi: ehitajad, administraatorid ja ehitajad-administraatorid. Ma ei ole kindlasti administraatori tüüpi, sest ma ei oska elada keskkonnas, kus kõik toimib.

Püüdlen selle poole, et oleksin ehitaja-administraator, kes suudaks kordamööda ehitada ja siis saavutatut hoida. Aga pean ennast ehitajaks, mulle meeldivad väljakutsed, raskused ja probleemid. Hyundai jooksis normaalsesse rütmi, nii müügitulemused kui arengufaas näitasid, et ettevõte toimib.

Kas meeskond liigub koos Teiega ühest ettevõttest teise?

Nissan on esimene ettevõte, kuhu ma oma meeskonda kaasa ei võtnud. Oleksin tahtnud nad kaasa võtta, aga meeskond oli faasis, kus oldi üksteise jaoks ammendunud. Kaasatulek oleks olnud neile tagasiminek. Muidu oli tõesti välja kujunenud grupp, kes koos minuga liikus.

Kas Teie põhitöökoht on Eestis?

Vastutan kolme Balti riigi eest. Enamuse ajast olen Eestis ja ohjan tegevust siit. Palju tuleb käia ka Soomes, Lätis ning Leedus.

Kui Te võrdlete Eesti, Läti, Leedu ja Soome turgu ning töötajaid, siis millised on erinevused?

Baltikumi käsitletakse tihti ühtse majandusruumina. Tegelikult on tegu erinevate kultuuride ja äripõhimõtete ning suhtumistega. Soome ja Eesti on sarnased, ainult et soomlaste otsuste tegemine on argumenteeritud ja põhjalik, eestlased kipuvad otsuseid tegema oluliselt kiiremini, tulenevalt majanduskeskkonna muutustest.

Lätis kipuvad otsused liiga kiirelt sündima, on liiga palju emotsionaalset otsustamist. Leedu on klassikaline katoliiklik maa, kus jumal andestab paljud apsud, mis lubab teha mitte kõige paremaid otsuseid. Seal vajatakse palju julgustamist ja võimaluste näitamist, enne kui otsusteni jõutakse. Aga Leedu on meie tulevikuturg, see on kõige suurem turg ja on müüdud autode arvu poolest tuhande inimese kohta selgelt Eestist ja Lätist maas.

Milline on Teie isiklik suhe autodesse?

Minu hobid on pikki aastaid olnud autodega seotud. Olen kolm aastat tegelenud offroad'iga, olen ka karika võitja. Mis tähendab, et olen maasturit parandanud nii sopas, vees kui liivas. Täna on hobiks ja erilise hoole ning armastuse all vanemad ameerika autod. Mul on sõidukorras 1975. aastal toodetud Chevrolet Camino ja 1958. aastal valmistatud Chevrolet Bel Air.

Kas need huvid olid Teil juba enne või need on tekkinud autofirmades töötamise ajal?

Autod on huviorbiidis olnud kogu aeg, aga varem polnud selleks nii palju võimalusi. Minna pingelise ja emotsionaalse päeva õhtul garaaži ja keerata polte ja mutreid, mõtlemata mingitele otsustele, on hea vaheldus. Kõige suurem otsus, mida teha tuleb, on et kas tellida uus varuosa või mitte.

Millise autoga Te igapäevaselt sõidate? Kas vastavalt sellele, millises firmas töötate?

Ma pean sõitma ja tahan sõita autodega, mida ma esindan ja müün. Praegu kasutan Nissan Pathfinderit, sest olen harjunud maasturitega. Mu isiklikul kontol paraku ühtegi Nissanit pole, mul on kaks Chevrolet'd, aga õnneks on tööandja sellega leppinud. Kuna need autod on palju vanemad, ei põhjusta need konkurents situatsiooni.

Hyundais töötades sõitsin ma loomulikult Hyundaiga, kasvõi selleks, et iseendale selgeks teha, millise margiga tegu on.

Kui tähtsaks peate edetabeleid ja müügitulemust numbrites?

See on oluline, kui seda tehakse ausalt ja numbrid kajastavad reaalset olukorda. Oluline on aru saada ka strateegiast sinna juurde. Kas antud margi või mudeli turundamisel on maht üldse oluline, kuna edetabelid koostatakse üldjuhul mahu põhiliselt. Päris mitmed head sõidukid ei jõua sinna, sest eesmärgiks pole mahtu täita, vaid müüa nagu kingagi kitsa liistuga inimestele.

Nissani müüginumbrid on viimasel ajal kasvanud, mis on selle põhjuseks?

Meil on üks mudel, mida on pikka aega oodatud ja see on olnud üliedukas. Müüginumbrite kasvu taga ongi Qashqai paranenud kättesaadavus.

Teisalt oleme investeerinud turundusse, eesmärgiks on rohkem nähtaval olla.

Kui palju on kasvu taga Teie "ehitustööd"?

Ma ei pea ennast siinkohal suureks ehitajaks. Pigem on üheks meeskonnatöö ülesandeks leida kasutamata võimalusi. See on olnud suurimaks väljakutseks ja tiim on sellega kaasa tulnud. Esmapilgul hulluna paistvad ideed toovad tavaliselt hea tulemuse.

Paljudel autoostjatel on konkreetne margieelistus. Kui palju sõltub ettevõtte edukus juhist?

Mitte niivõrd juhist, vaid kõneisikust. Ükskõik, kui palju tehnilisi andmeid me potentsiaalsele kliendile lauale ei laoks, lõplik otsus tehakse kuklatunde põhjal. Ja selles on kõneisikul päris suur mõju.

Nissani puhul jääksin hea meelega tahaplaanile. Olen teinud otsuse, et üritan vältida jõu või oma isiksuse abiga müümist. Auto ost peaks olema sama personaalne kui kingade ost, mõlemad peavad valatult istuma. Ei saa osta selle järgi, et mudel oli alla hinnatud või sõber tegi hea pakkumise. Ikka selle põhjal, et paned kinga jalga ja see istub, ka peale kolme kuud käimist.

Milline valdkond Teid juhiametis enim köidab?

Pean ennast mõnes mõttes visionääriks. Hullude ideede meeskonnale mahamüümine on kõige huvitavam ja väljakutsuvam tegevus. Teisalt ka numbrite maailm, mis on kõige konkreetsem.

Aga mis ei meeldi juhi töös?

E-kirjade rohkus. Mis viitab minu arvates otsuste venitamisele. Ma ei kannata venitamist, pigem olgu tehtud otsus halb, aga tehtud kohe.

Kui palju praegu motospordiga tegelete?

Peale offroad'i lõpetamist on mul au olla Eesti kiireima kiirendussõitja Taavo-Erki Vitsuti meeskonna liikmeks. Minu ülesandeks on mehaaniku töö. Suvel võib mind leida erinevatelt kiirendusvõistlustelt, käed õlised.

Kas reeglid autospordis ja äris on samad ning kummad on karmimad?

Põhireegel, mida üritan järgida, on aus mäng. Nii spordis kui äris. Äris saab sellest kõrvale hiilides lühiajaliselt parema tulemuse saavutada, aga pikemas perspektiivis viib edule just aus mäng.

Margust iseloomustab suur töövõime, ta on rahutu hing ning parim protsesside käivitaja.

Margus on üle keskmise emotsionaalne, kaldudes mõnikord veidi äärmustesse: ühel päeval tuleb ja kallistab, kuid mustemal päeval võib ta leida ka põhjuse inimestega tülitsemiseks.

Tundub, et autonduse näol on Margus sattunud õigele alale.

Kui ta millegagi tegeleb, sukeldub ta teemasse lõpuni, osates ka lukksepaga autodest pikalt vaielda.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 17:16
Otsi:

Ava täpsem otsing