Bill Gates: miljardärist nohik

Artikkel

- Uudised
- Martin Hanson
- 10. jaanuar 2008 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Bill Gates: miljardärist nohik
Harvardi juurakraadile käega löönud ning arvutite imelisse maailma siirdunud meest on tabada raske. Mida oligi oodata. Microsofti infotelefonilt härra William Henry Gates III küsides saan vastuseks vaid kummastava korina. "Bill Gatesi ma mõtlen," lisan kiiresti.
Vastus on pähetuubitud lause, mis sisuliselt naerab minu küsimuse üle ning palub mul lahkelt saata sõnum [email protected]. Kõrvalmärkusena, härra Gates sai sellele e-posti aadressile 2007. aastal 4 miljonit kirja. "Enamik pakkusid võimalust mul kas võlgadest vabaneda või jube kiirelt rikastuda. Minu meelest väga naljakas," kommenteeris Gates oma postiseisu.
Saadan kirja. Lootusetu. Samas proovin teist teed maailma rikkaima meheni jõudmiseks. Helistan Bill & Melinda Gates Foundationi, kust esimesena palutakse valida, kas teen annetuse, tahan nõu või soovin vestelda varia teemadel. Valin viimase.
Küsin kohe, et kuidas härra Gatesiga kiire kontakt saada. Tunnen kohmetust toru teises otsas. Küsin PR-inimese kohta, kes võiks aidata. Suunatakse. Järgmine inimene ja sama küsimus. Äärmiselt andeka kõnepruugiga naisterahvas vastab väga pikaldases sõnastuses, et härra ja proua Gates üldiselt inimestega, keda nad ei tunne, ei suhtle. Kõik. Toru hargil.
Ei jäta jonni. Tean, et mees mängib golfi ning kunagi, kui ta ühest kallist ja glamuursest golfiklubist väljanägemise pärast välja visati, ostis mees omale 18 auku. Leian mingid kontaktid ja e-posti aadressid. Saadan kirjad ning helistan. Keegi ei vasta. Juba kolmandat päeva.
Proovin veel. 1989. aastal lõi Gates kunsti- ja reklaamfotode panga Corbis. 100 miljonit pilti sisaldav pank on maailma juhtivaid pildipanku ning Gates on selle firma juhatuse esimees. Haaran toru ja valin numbri. Üllatab vastuvõtja muhe suhtumine, kes annab mõista, et Bill väga ei suhtle ajakirjanikega, kuid ta uurib ja annab teada. Loomulikult ei ole siiani kõnet tulnud. Loobun.
1994. aastal Playboyle antud intervjuus kinnitas Gates, et raha ei tähenda talle midagi. Ta ei räägi sellest oma vanematega, oma perega ega sõpradega. Enne laste saamist (esimene laps sündis Gateside perre 1996. aastal) lubas mees enamiku oma rahast heategevuseks anda ning lastele jätta vaid pisku oma varandustest. Põhjuseks ambitsioonide kadumine.
Forbes on mehe nimetanud juba 13 aastat järjest maailma rikkaimaks meheks. Hinge taga oleva varanduse suurus muutub pidevalt, kuid numbriks pannakse keskeltläbi 50 miljardit dollarit. Kroonides teeb see 528,5 miljardit.
Tarkvarahiiu suurima eraaktsionärina (8% kogu kupatusest) teatas Gates, et alates suvest ei ole tal enam kellast kellani tööd ehk täpset päevaplaani. Tegelikult lubas aga Gates juba 2006. aasta 15. juunil, et alates sellest suvest on ta täiskohaga tegev hoopis Bill & Melinda Gates Foundationi juures.
Filantroopia on padurikaste puhul mitte võimalus, vaid kohustus. Bill ja Melinda Gatesi fondi enam kui 370 miljardit krooni kasutatakse hariduse ja tervishoiu arendamiseks.
Gatesi unistus on, et nii haridus kui ka meditsiin oleks 21. sajandil kättesaadavad kõikidele maailma inimestele. Kui võrrelda seda Gatesi tehnoloogiamaailma lennukate visioonidega, võib üsna kindel olla, et täpselt nii lähebki!
Gatesi nimel on ka maailma suurim ühekordne annetus. Tegemist oli 10 miljardi krooni suuruse annetusega United Negro College Fundile, USA ühiskondlikule organisatsioonile, mis aitab rahvusvähemuste esindajatel saada kõrgharidust.
Sellele lisaks andis Gates fondi kasutada kõik Microsofi dividendid aastail 2004-2008. ka käesoleva aasta aktsiadividendid saavad oma kasutusse AIDSi-vastased organisatsioonid, ühendused, kes võitlevad hariduse leviku eest maailmas ja nii edasi.
Microsofti alguse lugu on nagu enamikul äärmiselt õnneliku lõpuga firmadel. Kõik on seotud õnneliku juhusega.
Nimelt jändasid lapsepõlvesõbrad ja hilisemad partnerid Gates ja Paul Allen arvutitega juba keskkoolis. Harvardist lahkus mees, et anda tugevam tõuge ühisele firmale nimega Micro-Soft, mis tegeles algelise operatsioonisüsteemi loomisega uutele mikroarvutitele.
1980. aastal soovis IBM meestega koostööd teha, et saada oma uuele arvutile uut operatsioonisüsteemi. Gates juhatas mehed mujale, kuna ei soovinud koostööd. Kuna IBM mujalt abi ei saanud, naasti Gatesi ja Alleni juurde. Ülejäänu toimus lihtsalt - Gates ostis oma teise konkurentsi käes ühe vanema operatsioonisüsteemi, parandas seda ja müüs IBMile edasi, jättes aga levitamisõigused endale.
Nime all MS-DOS muutus süsteem äärmiselt populaarseks ja muutis Microsofti, mis oli vahepeal sidekriipsust loobunud, IT-maailmas suureks tegijaks. Ülejäänu on, nagu öeldakse, ajalugu.
Täna on Microsoftil esindused 105 riigis, kus töötab enam kui 78 000 professionaali. Firma 2007. aasta käibe ületas 500 miljardi krooni piiri.
Elu ei ole Microsoftile olnud kerge. Ülikiire arengu ning Windowsi ja Office'i süsteemi muutumine pea monopoolseks on toonud kaasa palju kohtuasju just konkurentsi seaduste tõttu. Suurimad kohtuasjad on Microsoft vs USA valitsus ja Microsoft vs Euroopa Liit.
Peamisteks süüdistusteks on olnud kartellikokkulepped ning firma soovimatus jagada oma koodi kõikide kasutajatega. Sellest ka kohtuasi Euroopa Komisjoniga.
Firma ärimoto on kriitikute poolt tihti spekuleeritud "Loo. Laienda. Lõhu".
William Henry Gates III, ehk Trey, nagu teda nimelisandi III tõttu kutsuti, on tegelikult oma suguvõsas juba neljas mees, kes sama nime kandis, kuid tema isa, kuulus ja väga jõukas advokaat, loobus oma nime liidesest.
Gatesi ema kuulus mitme panga nõukogusse ning emapoolne vanaisa juhtis ühte üleriigilist panka. Rikkuril on kaks õde.
Gates alustas kohalikus algkoolis ning näitas eakaaslastele matemaatikas ja loodusteadustes kiirelt koha kätte. 13aastaselt pandi poiss prestiižsesse Lakeside-nimelisse kooli. Kõik oli ilus, kuni kaheksanda klassini, mil Bill puutus kokku arvutiga. Kõik muutus.
Gates programmeeris ja kirjutas koodi kõigele, mis natukenegi arvuti moodi. Lakeside'is kohtus ta ka oma tulevast partnerit Paul Allenit, kellega koos ka esimesed rahad teeniti. Nimelt tellis CCC-nimeline firma noored kutid kontrolllima oma operatsioonisüsteemi vigu. Tasuks piiramatu vaba aeg arvutitega. Järgmine töö võeti Alleniga vastu juba Traf-O-Data-nimelise firmana. 14aastaselt teenisid kutid oma esimesed 200 000 krooni.
Pärast keskkooli, jätkates ka arvutitega, asus Gates Harvardis juurat õppima.
Esimese aastaga sai aga selgeks, et juura ei suuda huvi arvutite vastu kuidagi üle trumbata ning mees lahkus ülikoolist.
26. novembril 1976 loodi koos Paul Alleniga juba ühisfirma Microsoft.
1994. aastal jõudis Gates ka lõpuks abielusadamasse. Väljavalituks osutus Melinda French, kellega miljardäril on kolm last. Kusjuures viimane sündis mehe 50 aasta juubeli puhuks.
Oma eraelu kiivalt saladuses hoidev mees on aga siin ja seal siiski oma elu paljastanud. Ühes intervjuus on Gates ütelnud, et talle ei meeldi süüa teha ning on tõenäoliselt McDonald'si suurim klient.
Palju on räägitud ka IT-miljardäri kodust, mille tõenäoliseks väärtuseks koos maaga arvatakse 1,25 miljardit krooni, millelt maksab 10 miljonit krooni maamaksu aastas.
Rahaga lõbustab mees ennast aga samuti nagu iga muu inimene. Ostab omale kraami. Täpselt nagu iga muu inimene. Kui vaja golfipalle, ostab ta need kasutatuna. Näiteks.
Peale golfi huvitavad teda bridž ja igasugused mõistatuse ja mälumängud.
Lugeda armastav Gates on paar raamatut ka ise kirjutanud. Näiteks 1995. aastal avaldatud raamat "Eesootav tee" seisis seitse nädalat New York Timesi bestselleri esinumbrina. 1999. aastal kirjutas Gates raamatu "Äri mõttekiirusel", milles ta tutvustas IT võimalusi äriprobleemide lahendamise revolutsiooniliselt uues valgused. Raamat tõlgiti 25 keelde ja müüdi 60 maal.
Bill Gates ei ole enam ammu vaid inimene või firmajuht, pereisa või innovaatik. Temast on saanud kõikide nohikute eestkõneleja maailmas. Temast on saanud ikooniline stereotüüp. Gatesi on nimetatud muusikas, 2001. aastal filmi "Kartell" kuri IT-mahhinaator on kirjutatud Bill Gatesi baasil. 2002. aasta filmi "Nothing so strange" loo selgrooks on Bill Gatesi atentaat Los Angeleses.
Sõnameistrid Jordan Allen-Dutton ja Erik Weiner ja helilooja Hal Goldberg töötavad praegu lavamuusikali kallal, mis põhinevad Bill Gatesi ja Apple'i juhi Steve Jobsi karakteritel. Muusikali nimi on "Nohikud://Muusikal pehmevara satiirist".
Ahjaa, Gatesile kuulub ka 1994. aastast 500 miljoni krooni eest lunastatud "Codex Leicester", Leonardo da Vinci kirjutiste kogumik.
Vaieldamatult on Bill Gates kõige olulisem arvuti- ja tarkvaramaailma mõjutaja. Ta on olnud seda aastakümneid ja on kindlasti ka edaspidi, sest tema innovaatilisi ideid arendatakse edasi, need saavad osaks meie igapäevaelust nii, nagu need on muutunud igapäevaseks siiani.
Raske on öelda, milline on Bill Gatesi suurim teene maailmale - neid on lihtsalt nii palju. Aga kui poleks olnud Billi ja Microsofti, ei oleks tänane tehnoloogiamaailm selline, nagu meie seda teame.
Lugematu hulk uusi lahendusi oleks loomata, tarkvara ei oleks arenenud nii kiiresti ega selles suunas.
Poole aasta pärast ei tööta Bill Gates enam täiskohaga Microsoftis, kuid see ei tähenda, et innovatsioon Microsoftis jääks seisma. Microsoft on üks innovaatilisemaid ettevõtteid maailmas ja ka jääb selleks.
Ajalugu räägib ju sellest, et Microsoft sai oma alguse sellest, et IBM tellis Gatesilt ja Allenilt ühe tarkvarajupi, operatsioonisüsteemi. Ajal kui kõik panid oma panused riistvaraarendusele, tegelesid Microsofti mehed tarkvaraga ja ühel hetkel oligi selge, et tarkvaras on tunduvalt enam raha ja edu kui mujal ITs.
Kui vastata küsimusele, kas maailm oleks halvem või parem, kui Gatesi poleks olnud, võin vastata, et oleks parem. Monopolistlikust ettevõttest ja turusituatsioonist ei ole ükski klient kunagi võitnud. Ettevõttel kaob ära vajadus ja motivatsioon oma toodet parandada.
Samas tänu Microsofti standardiseerimisele on arvutid sedavõrd jõudsalt levinud ning muutunud luksusesemest tavaliseks tarbeesemeks. 1990ndate alguses ei oleks ükski pensionär suutnud omale arvutit selgeks teha.
Täna aga küll.
Hetkel kuum