Jaanus Tamkivi: ära rabele ja raha tuleb

Jaanus Tamkivi alustas investeerimist 2003. aastal Hansapanga aktsiatesse paigutatud 70 000 krooniga. Nagu praegu kõik teavad, poleks värske investor suutnud leida innustavamat katsejänest. Selleks ajaks kui Hansapank kaks aastat hiljem börsilt lahkus, oli Tamkivi võit juba teise saja tuhande sees. "Mu ainuke mure oli selles, et ma Hansa aktsiat nii vähe ostsin," tõdeb Tamkivi. "Aktsia pani nagu traktor mäkke, kindlalt ja sirgelt."

See metafoor ei tundu tegelikult liialdusena ka kogu Tamkivi investeerimiskogemuse kirjeldamisel. Tema portfelli keskmine tootlus aastas on olnud 20 protsenti, miinusega pole tulnud midagi müüa. 70 000 krooniga alustanud portfelli tänase suuruse kohta sõnab omanik: "Ütleme nii, et paari miljonit veel ei ole." Sportauto võib-olla mitte, aga traktor kindlasti.

Tänaseks on Tamkivi üksikaktsiatest peaaegu loobunud ning läinud üle fondidele. See on rahulikum, eriti ministriametis. Ise nädalas pool tundi oma portfellile pühendav Tamkivi eelistab, et igapäevaselt mässab keegi teine. Ainuke kaebus ministrilt: "Mõned fondihaldurid on liiga ahned."

Tamkivi investeerimispiirkondadeks on Venemaa, Kesk-Aasia, Hiina - sellised paigad, kus kasvuvõimalused suured. Lääne-Euroopasse investoril erilist usku pole ja ka Ida-Euroopat ta enam juurde ei osta. Selle asemel keskendub Tamkivi näiteks Hiinale, kus börsid kerkivad tema veendumusel 150protsendilises tempos veel neli-viis aastat.

Üksikaktsiatest on keskkonnaministri portfellis Baltika, Arco Vara ja Eesti Ekspress - kõik Eesti aktsiad. "Patriotism pole börsil just kõige parem nõuandja, aga ta ikka mõjutab," sõnab minister.

Olympicut minister seevastu osta ei suutnud, sest ta tundis, et teenib teiste õnnetuse pealt. Kas keskkonnaministrile on oluline ka see, et tema portfellis olevad ettevõtted oleksid võimalikult rohelised? Tamkivi tunnistab, et üksikaktsiate puhul saab seda jälgida, aga keskkonnaprobleemide käes vaevleva Hiina fondidesse investeerides, mis seal salata, on asi keerulisem.

Üks kord on ahnus ministri ka upakile ajanud (tema enda väljend). Ahnusekuradi ajas välja Baltika aktsia, mis sel perioodil väga hästi kasvas. Tamkivi otsustas, et müüb aktsia maha siis, kui see on soetushinnaga võrreldes kahekordistunud. Baltika tõusis, tõusis… ja jõudis täpselt krooni kaugusele paika pandud eesmärgist, 130 krooni kanti. "Ning hakkas siis allamäge tulema ja tuli nagu kelguga," meenutab Tamkivi.

Sellist põhimõttekindlust, kus aktsiatest loobumise piir on täpselt paika pandud, võib pidada ka investori tugevuseks. Tamkivi peabki ennast ratsionaalseks investeerijaks. Teinekord on kole kiusatus kohe ostma tormata, aga siis tuleb kasuks paar päeva kainet ootamist ja ülehomme hakkabki aktsia tipust alla tulema.

"Sa võid ju majandustulemused läbi lugeda, aga ega protsessi ikka ei õnnestu juhtida," nendib minister. Hea näide on Baltika - majandustulemused on head, juhtkond sama, aga aktsia ikka langeb. Jaanus Tamkivi ise loebki enda kursis hoidmiseks pigem uudiseid kui aastaaruandeid.

Tamkivi nõuanne väikeaktsionärile on sama, mida võiks anda ootamatult uppumisohtu või karuga vastakuti sattunud inimesele: ära hakka rabelema, sest siis kaotad. "Väga lühikeses perspektiivis on ikka nii, et väikeaktsionäride nahad kooritakse," leiab minister. "Professionaalidega ei saa võistelda."

Algajal investoril soovib Tamkivi kõigepealt läbida ka pankade kodulehtedel leiduva küsitluse riskitaluvuse kohta. "Näiteks Hiinas võib kasv ju 150 protsenti olla, aga kui ka langused on sama järsud, peab igaüks endalt küsima, kas ta on valmis seda ära seedima ja vahepeal aastaid ootama, kuni asi jälle ülespoole hakkab minema. Seal, kuhu sa lähed võitma, pead sa olema valmis ka kaotama," tuletab Tamkivi meelde. Et aga igast punasest aktsiast saab ühel hetkel taas roheline, selles minister ei kahtle.

Tamkivi leiab, et õnneks tõuseb investeerimine aina enam ausse. Tark inimene peab suutma panna raha enda kasuks tööle, mitte töötama ise raha pärast.

Investeerimiskirjandust lugenud minister imetleb investeerimisgurusid, kes kõikide nõuannetest hoolimata vastuvoolu ujuvad ja oma algset rahapaigutust 50 korda kasvatavad. "Siis paneb see inimene raha teise kohta - ja tal on jälle õigus! Sellisel tasemel on see kunst," nendib minister.