Nädal Villy Paimetsa pilgu läbi

Läinud nädala märksõna on kahtlemata prügi. Mis siis ikka on prügi? Ja kuhu seda panna võib? Mis käib millisesse konteinerisse? Väga palju vastuseta küsimusi ning kõige hullem on see, et igas omavalitsuses on asjad veidi erinevad. Õnneks on nädala jooksul selgunud, et päris puhtaks ära visatavaid esemeid küürima siiski ei pea, triikimisest rääkimata, ning et prügiveoteenust osutavad firmad trahvimise õigust saanud pole. Veel.

Vahepeal mõtlesin juba, et kuna omavalitsus on mulle prügitekitamise kohustuse peale pannud, kuid et pestud prügi mul eriti palju ei teki, siis pean prügikasti täitmiseks Hinnapommis sagedamini käima hakkama, seal ju nasvärk mõistliku hinnaga, aga vedas ikka jah.

Lõppeval nädalal selgus ka, et sotsiaalministeeriumis ette valmistatud uus töölepinguseadus on sotsiaalministeeriumile mitteomaselt täiesti ettevõttesõbralik, võiks isegi öelda, et töötajavaenulik, ehk klassikalises mõttes mitte eriti sotsiaalne. Ma olen küll üsna parempoolse ilmavaatega kodanik, kuid mullegi tundub veidi äärmuslik mõte, et sotsiaalministeerium on Reformierakonna käes. Samas, nüüd peaks ju saama Eesti kõige rikkamate riikide sekka - teeks näiteks sotsiaalmaksu, 33% brutopalgast maksmise töötaja ülesandeks? Või üldse vabatahtlikuks ning kaotaks riikliku pensionisüsteemi ning haigekassa? Mõelge, millised võimalused!

Et hinnad galopeerivad, on igaüks täheldanud, nüüd jõudis hinnatõus ka Ärimajja - söökla tõstis hindu. Praad on nüüd 25%, piimaklaas 50% kallim ning poolikut praadi enam ei saa. Töökaaslased nõudsid kohe boikoteerimist ning uut teenusepakkujat.

Mina juba vanema olijana muhelen, sest tean, et nii käibki - kõigepealt hinnatõus, siis kaob toitudelt maitse, siis kaotavad portsjonid kaalust ning seejärel tuleb uus teenusepakkuja. Paratamatult. Uue firmaga algab kõik jälle otsast peale.

Majanduskasvu pidurdumist on märgata mujalgi, Eesti suuremad linnad on agaralt laenama hakanud. Pärnu keskerakondlasest meer Mart Viisitamm selgitas, et linnavalitsus pidas pigem vajalikuks minna eelarvega miinusesse ja võtta 127 miljonit krooni laenu kui müüa kinnisvara odavamalt. "Samuti ei ole ma rahul sellega, et sellist üleriigilist kinnisvarakriisi ei suudetud ette näha keskvõimu ja Eesti Panga tasemel, kus on olemas palju suuremad analüüsimasinad kui mõnes Eesti linnas või alevis," ütles Viisitamm ning teatas, et on valitsemiskulusid kärpinud. Viisitamme enese palk tõusis küll 61 435 kroonini.

Samasugust arukat kokkuhoidu on märgata keskerakondlikus pealinnas (laenab 500 miljonit krooni, linnapea palk tõusis 17%), kus lõpetati sünnitoetuste maksmine peredele, kus üks lapsevanemaist pole Tallinna elanik. Samuti võiks noored pärast tallinlaseks saamist umbes kolm kuud selle vanainimesevärgiga ettevaatlikud olla - sünnitushüvitise saamiseks peab vähemalt üks vanemaist vähemalt aasta juba pealinlane olema. Kergemeelne seks lõpeks 5000kroonise miinusega.

Samas sai avalikkus teada, et ühe jõulukuise Tallinna volikogu istungi kolmetunnine ülekanne Oliver Kruuda spordikanalis läks maksma 200 000 krooni.

Kes küll ütleks, millisesse konteinerisse paigaldada keskerakondlikud linnapead?