Väikeinvestor võitleb oma õiguste eest

"Norma kontol olevate likviidsete varade väärtus on tõepoolest muljetavaldav. Praegu, kui aktsia maksab ligi 5 eurot (78 krooni), on firmal varasid 2,4 eurot (37,45 krooni) aktsia kohta," imestas LHV analüütik Henri Adams.

"Raha kasutamise plaanide poole pealt on aga ettevõte kommentaarides väga napisõnaliseksjäänud, seega on arutelu nende teemade ümber vaid puhas spekulatsioon.

Erinevad variandid (suuremad dividendid, aktsiate tagasiost jne) oleksid kõik investoritele äärmiselt atraktiivsed. Siiski tasub meeles pidada, et Autolivil on Normas 51protsendine osalus, mistõttu võtavad otsuseid vastu just nemad."

"Et täpsemalt teada saada, tuleks küsimusega pöörduda ettevõtte juhtkonna poole. Kuid välistatud pole ka see, et võidakse suurendada dividendide väljamakse suurust, kuna see on püsinud üsna pikka aega viie krooni tasemel," kommenteeris Hansabank Marketsi analüütik Risto Hunt küsimust, miks hoiab ettevõte nii pikalt raha kontol.

Autoliv AB kui suuraktsionäri edasise käitumise teemal spekuleerides ütles Adams, et juba eelmisel aastal teatas Autoliv, et neil on plaanis strateegiad üle vaadata ning pöörata rohkem rõhku kasvule ühinemiste ja ülevõtmiste teel.

Viimastest ülevõtmistest võib Adamsi sõnul näiteks tuua Autoliv India (omandati järelejäänud 50 protsenti) ja Changchun Maw Hung Vehicle Safety Systemsi Hiinas (omandati järelejäänud 41 protsenti). "Selles valguses tundub tõenäolisem pigem ülevõtmine kui osaluse müük. Kas ja millal see toimuda võiks, oskab öelda vaid Autoliv," nentis Adams. Küll aga oli Hunt hoopis teisel arvamusel, öeldes, et teatavasti ei ole Eesti enam odava tootmise riik, mistõttu võib arvata, et Autoliv ei ole siin tootmise olulisest laiendamisest huvitatud. "Seetõttu on ülevõtmise tõenäosus pigem langemas," leidis ta.

Autolivi investor- ja meediasuhete eest vastutav Mats Ödman kinnitas, et dividendimaksete suurust ei otsusta Autoliv kui suurim Norma aktsionär üksinda.

"Me ei aruta Autolivi juhtkonnas kunagi Norma dividendide maksmist. Seda arutatakse Norma juhatuses. Meil on vaid esindajad Normas alates sellest ajast, kui Autolivi osalus on 51 protsenti. See arutelu ja otsus Norma kohta ei sünni Autolivis," rõhutas Ödman. Juba kolmapäeval ütles Norma juhatuse liige Ülle Jõgi Äripäevale, et nad ei saa kommenteerida ettevõttega seotud tegevust enne, kui eelmise aasta neljanda kvartali majandustulemused on avalikustatud.

Rene Ilvese kiri Norma juhatusele.

Läbi on saanud 2007. aasta ja taas on aeg koostada Norma aastaaruanne. Koos sellega teeb juhatus aktsionäridele ettepaneku dividendi suuruse kohta. Tavaks on saanud, et dividendi suurus on 5 krooni aktsia kohta. Seda olenemata käibest, kasumist või kontol seisvast rahast.

Legendaarne investor Warren Buffett on öelnud, et kui sa ei suuda rahale tootlust leida, siis jaga see parem investoritele. Kindlasti pole sellest midagi kuulnud Norma juhtkond, kes hoiab poolt miljardit krooni firma raha üleööhoiusel intressiga 3,75 protsenti.

Kui võrrelda seda tootlust möödunud aasta inflatsiooniga ja oodatava 2008. aasta hindade tõusuga, võib öelda, et raha põleb kõrge leegiga.

Ilmselt see fakt Norma juhatust eriti ei häiri, sest ainult ühel juhatuse liikmel on Norma aktsiaid, tervelt 205 aktsiat ehk 1000 euro eest. Aga aktsionärid teeb see murelikuks.

2008. aastal on oodata majanduse üldist jahtumist ja suurt hindade kasvu. 2007. a statistika näitab, et inimesed on läinud juba säästude kallale, et katta tõusvaid kulusid. Paljud on sunnitud oma aktsiainvesteeringud müüma ja sama trendi jätkumist on oodata 2008. aastal. Norma juhatusel oleks sellel kevadel võimalus teha oma aktsionäridele kingitus, tõstes dividendi või alustades aktsiate tagasiostmist. Kindlasti päästaks sellega nii mõnegi hädas oleva pere ja jääks ära aktsionäride rahulolematus.

Ajendatud väikeaktsionäri pöördumisest ASi Norma juhatuse poole.

Norma väikeaktsionär Rene Ilves tegi avaliku pöördumise Norma juhatusele, kuna äriühingu bilanss lubaks maksta suuremat dividendi. Ilves soovib dividendimäära tõstmist või aktsiate tagasiostmist. USAs on äriühingute dividendipoliitika õiguslikult üsna põhjalikult läbi vaieldud. Teen lühikese kokkuvõtte vastavast kohtupraktikast.

Üldiselt on USA kohtud hoidunud juhatusele ette kirjutamast, kas ja kui suures ulatuses peaks juhatus maksma dividende, kuna see on kaetud nn ärilise otsuse reegliga (Business Judgment Rule) (ÄOR). ÄORist tuleneb juhatuse hoolsuskohustus, mis eeldab, et äriliste otsuste tegemisel tegutsevad juhatuse liikmed informeeritult, heas usus ja veendumuses, et nende teod on äriühingu parimates huvides. See juhatuse liikmeid vastutuse eest kaitsev reegel mõõdab otsustamise protsessi, mitte tulemust, ega kehti, kui juhatuse liikmetel on huvide konflikt või nad jätavad põhjendamatult otsustamata.

Ka juhatuse dividendide maksmise otsust tuleb vaadata ÄORi seisukohast (Sinclair Oil Corp. vs. Levien kaasus).

Sellest tulenevalt on juhatusel suhteliselt suur diskretsiooniõigus (kaalutlusõigus - toim.) dividendi maksmise või mittemaksmise otsuse vastuvõtmisel. Eshleman vs. Keenan asjas ütles Delaware'i kohus, et kohtutel on teatud asjaoludel õigus kohustada juhatust dividende maksma. Kuid väide, et kohtud peaksid seda tegema puhtalt selle pinnalt, et äriühingul on vara, mille arvel dividende maksta, ei ole põhjendatud. Sellises olukorras on kohus pädev sekkuma üksnes siis, kui hageja suudab näidata, et äriühingu olukord võimaldab dividendide maksmist targa ärilise otsuse seisukohast ja et selle maksmata jätmine on selgitatav üksnes juhatuse diskretsiooniõiguse (st ÄOR) põhjendamatu ärakasutamisega.

Üks väheseid kordi, mil USA kohtud on sekkunud juhatuse dividendide maksmise otsusesse, on sajandivanune Dodge vs. Ford Motor Co. kaasus. Fordil oli tavaks maksta regulaarselt suuri dividende, kuid siis otsustas juhatus Henry Fordi isikus, et aktsionäridel tuleb uue metallitehase rajamise nimel, mis võimaldab toota odavamaid autosid ja luua rohkem töökohti, erakorralisest dividendist loobuda.

Kohus rahuldas vähemusaktsionäride hagi ning kohustas juhatust dividende maksma. Kohus põhjendas oma otsust sellega, et äriühing ei ole MTÜ, mis peaks lähtuma dividendiotsuse tegemisel muudest huvidest kui aktsionäride huvidest dividendele, ning et tehase ehitust oleks saanud finantseerida ka pikema aja jooksul, ilma et aktsionärid peaksid erakorralistest dividendidest loobuma. Lisaks lõi kohus n-ö halva usu testi, mille kohaselt sekkub kohus sellistes küsimustes üksnes juhul, kui juhatuse dividendide maksmise otsus on juhatuse diskretsiooni väärkasutus selliselt, et tegemist on hea usu vastase käitumisega aktsionäride suhtes.

Kuna ÄORi toetavad ka Eesti õigusnormid ja kohtupraktika, on need põhimõtted kohaldatavad ka Eestis.

Autor: Virge Lahe