Mustad suitsetajad üllatasid teadlasi

11. jaanuar 2008, 18:18

Seismoloogid kasutasid väikse võimsusega
maavärinaid, et kaardistada ookeanipõhja hüdrotermaalsete lõhedes liikuva kuuma
vee teekonda.

Uuringu tulemused erinevad oluliselt senisest ettekujutusest. Metalliioonidest rikastunud kuum vesi vabaneb ookeani keskahelikel merepõhja läbi avauste, mida nimetatakse mustadeks suitsetajateks. Neid on leitud vulkaanilistel merealustel ahelikel kõikjal üle maailma.

Varasema ettekujutuse kohaselt laskus külm merevesi peallasuva vee rõhu tõttu suurtesse merepõhja avanevatesse murrangutesse, läbi mille tungib merepõhja laava ning mis märgib ühtlasi ka laieneva ookeani keskkohta. Seejärel voolab vesi lõhesid mööda allapoole, soojeneb kuumade kivimitega kokkupuutumisest, tõuseb seejärel kõrgemale ning väljub läbi ahelike keskosas paiknevatest tossutajatest koos kivimeist lahustunud metalliosakestega merepõhja.

Ajakirjas Nature ilmunud värskete andmete kohaselt on aga hüdrotermaalse vee liikumine maakoores hoopis teistsugune. Suurte murrangute asemel laskub merevesi maakoorde läbi väiksemate ahelikku lõikavate lõhede, laskub seejärel allapoole kuni kuuma magmakambrini ning voolab piki ahelikku, kuni on piisavalt soojenenud, et taas ülespoole tõusta.

„Kui otsida Google’i abiga pilte hüdrotermaalsetest lõhedest, siis seal toodud skeemid ei sarnane kuidagi uute andmete alusel loodud pildile,” ütles artikli esimene autor Maia Tolstoi Columbia ülikooli Lamont-Doherty Maa-observatooriumist.

Uuring viidi läbi Vaikses ookeanis Mehhiko rannikust umbes 800 kilomeetri kaugusel. Seitsme kuu jooksul aastail 2003 ja 2004 registreeriti seismomeetritega üle 7000 väga väikse maavärina. Maavärinate põhjustajateks arvatakse olevat külm vesi, mis liigub läbi kuumi kivimeid lõikavate lõhede. Vesi jahutab kivimeid, mille tõttu need kokku tõmbuvad ja pragunevad, mis tekitabki nõrku maavärinaid.

Uue mudeli järgi liigub vesi ka oluliselt kiiremini, kui varem arvati – uuritud hüdrotermaalne süsteem laseb aasta jooksul läbi üle nelja miljardi liitri merevett.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
11. January 2008, 18:17
Otsi:

Ava täpsem otsing