Reede 9. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Nord Streami hiiliv maaletulek

Mariliis Pinn 11. jaanuar 2008, 11:08

Elektri tootmine kivisöega, mida Tallinna
külje alla kavandatakse, tähendaks ühest küljest Eesti Energia tõukamist
monopolisti troonilt. Teisalt tähendaks see aga suure osa Eesti elektritootmise
loovutamist Saksa–Vene gaasitrassi ehitajate kätesse, kirjutab venekeelne
nädalaleht Den za Dnjom.

Ruhrgasi emafirma Saksa energiakontsern E.ON on teinud tasuvusuuringu, kaalumaks Tallinnasse Muuga sadama lähedusse 400megavatise võimsusega elektri ja soojuse koostööjaama rajamist. See kujutaks endast umbes viiendikku Eesti elektritootja AS Narva Elektrijaamade võimsusest. Ametlikult kinnitamata andmetel on E.ON Eestis elektri- ja soojusturu vallas pinda kombanud juba mitu viimast aastat.

Kuna kütuse ehk kivisöe hankimise osas kujuneb E.ON-i tõenäoliseks partneriks mõni Vene oligarhi Iskander Mahmudovi ettevõtetest, võib projektist kujuneda Eesti energeetilise sõltumatuse seisukohalt nn Nord Stream nr 2. E.ON Ruhrgas on teatavasti Vene–Saksa gaasitrassi ehitava firma Nord Stream üks kahest Saksa-poolsest osanikust. Den za Dnjomi hinnangul võivad president Putin ja Nord Streami juhtiv endine Saksa liidukantsler Schröder hakata seega otsustama, mis tingimustel Eestis lambid laes põlevad. Vaieldamatult saaks uus soojuselektrijaam oluliseks energiaturu kujundajaks. Samas ei pruugita piirduda ainult ühe söeküttel elektrijaamaga.

Riigikogu liige, roheliste erakonda kuuluv Valdur Lahtvee kinnitas, et E.ON on tõesti teinud tasuvusuuringu, et rajada Eestisse uus elektrijaam. Ta lisas, et teiste riikide ettevõtjatele energiaturule tulekuks loomulikult mingeid piiranguid ei ole ja kedagi selles osas keelata ei saa. Iga energiaettevõtja võib rajada Eestisse elektrijaama, mis kasutab kas põlevkivi või kivisütt. Praegu on sarnaste investeeringute tegemisel küsimuseks vaid majanduslik tasuvus. Eesti Energia Narva elektrijaamades toodetava elektri omahind on lihtsalt väikene ja sellega on väljastpoolt Eesti energiaturule tungijatel keeruline võistelda. Odava omahinna taga peitub aga meie oma odav ressurss ehk põlevkivi.

Teiseks muudab elektri meil suhteliselt odavaks saastet tekitav tootmine. Uued loodussõbralikumad tehnoloogiad on aga paratamatult kallimad ja seega kujuneb ka väiksemate heitmetega toodetud elektri omahind kallimaks.

Vaieldamatult oleks Saksa suurima energiakontserni E.ON-i võimuses pakkuda uusimaid kivisöekütte lahendusi, millega Eesti Energial loodushoiu seisukohalt keeruline võistelda.

Nii märkis tuntud energeetikaärimees Andres Taukar, et Eesti puhul on tõepoolest erakordne, et kivisöeelektrijaama ehitamine vähendaks keskkonna saastamist.

Taukari väidet toetavad Euroopa Liidu vastavad uuringud, millest nähtub, et kivisöest toodetavat elektrit iseloomustavad võrreldes põlevkivielektriga suhteliselt väiksemad kaudsed kulud. Nende all peetakse silmas heitmete töötlemise kulusid, keskkonnaseisundi halvenemisest tekkinud haiguste ravikulusid, kliimamuutuste tagajärgede kahjusid jms, mis seni elektri hinnas ei kajastu. Kui tuuleelektri puhul on kaudsed kulud 0,05-0,25 eurosenti kilovatt-tunni kohta, siis kivisöe puhul 2-15 s/kwH. Kuid põlevkivi puhul moodustavad kaudsed kulud tervelt 15-20 eurosenti kwH ja seega on põlevkiviga võrreldes tegemist, sõltuvalt tehnoloogiast ligi kahekordse vahega.

Eesti Energia kommenteeris Den za Dnjomile samas, et kivisöe suurem keskkonnasõbralikkus jõujaama katelde kütmisel on tugevasti üle hinnatud. Samas lisati, et koostöös teadlastega töötatakse välja keskkonnasõbralikumaid tehnoloogiaid.

Soojuselektrijaama võimaliku asukohana on E.ON uurinud Muuga sadama piirkonda põhjusel, et seal on mõned aastad tagasi valminud söeterminal, mida kontrollivad Vene võimudele ustava oligarhi, Venemaa ühe rikkaima inimese Iskander Mahmudovi äripartnerid.

Kuigi E.ON-ist Saksamaalt lubati kavandatava soojuselektrijaama kohta kommentaare, ei jõudnud need siiski lehe trükkiminekuks Den za Dnjomini.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
11. January 2008, 11:31
Otsi:

Ava täpsem otsing