Ametnikuelu muutub ihaldusväärseks

Koit Brinkmann 14. jaanuar 2008, 00:00

Kui Langi mõte ametnike garantiid kaotada läbi ei lähe, muutub riigisektoris töötamine uue töölepinguseaduse eelnõu valguses tõeliselt ihaldusväärseks ning erafirmad ei suuda tööjõuturul töötajate pärast riigiga enam konkureerida. Ideest muuta avaliku teenistuse kontseptsiooni nõnda, et enamik ametnikke töötaks töölepinguseaduse alusel (ehk nagu eraettevõttes) on aastaid räägitud filosoofilisel tasemel, kui tegudeni pole süsteemi muutmisel veel keegi jõudnud.

Nüüd aga on justiitsministeeriumi teatel välja töötatud uus avaliku teenistuse kontseptsioon, millega Rein Lang sel neljapäeval valitsuse ette astub. Plaanis on süsteemi muuta juba sel aastal. "Küsimus on konsensuse saavutamises. Isamaa ja Res Publica Liit on juba öelnud, et kas tasub avaliku teenistuse seadust torkida," tunnistas Lang.

Ta lisas, et kontseptsiooni üks osa on teenistujate igasuguste ebaproportsionaalsete garantiide ja hüvitiste äravõtmine, teiseks tuleb lihtsustada avalikust teenistusest vabastamist. "Meie senine kohtupraktika olnud selline, et avalikust teenistusest polegi võimalik inimest vabastada," sõnas Lang. Tema arvates võiksid ligi 20 000 teenistujast vähemalt pooled töötada töölepingu alusel. "Teenistusleping võiks olla 8000 või isegi 6000 inimesel."

Ka ettevõtjate arvates tuleks koos töölepingu seaduse muutmisega ringi teha ka ametnike hüvesid käsitlev süsteem. "Võtame või keskmised palgad ministeeriumides, oi-oi kui kõrged need on. Samuti on ebaselge igasuguste lisatasude ning hüvitiste maksmine," ütles ettevõtja Rein Kilk.

Samas kiitis Kilk uut töölepinguseaduse eelnõu. "Toetan Andrus Ansipit ja Maret Maripuud täielikult. Seda probleemi ju praegu enam pole, et keegi lahkub töölt ning ei saa kohe uut töökohta."

Eesti Investorite Liidu juhatuse esimees Heldur Meerits ütles, et võib-olla vanasti oli nii, et töötati eluaeg ühes firmas. "Moodsal ajal on tööandja vahetamine tavaline, ka avalikus sektoris ei peaks inimeste liikumist vaatama kui suurt traagikat," ütles ta. Kuid ka Meeritsa sõnul ei peaks maksumaksja kulul üleval pidama ametnike lisahüvede süsteemi, vaid tasu töö eest peaks kajastuma palgas, mitte varjatud lisahüvedes.

Maanteeameti peadirektori asetäitja Koit Tsefelsi sõnul puudutaks avaliku teenistuse seaduse muutmine teda otseselt. Siiski ei tohiks 16 aastat riigiametis töötanud Tsefelsi arvates seadust muuta üleöö, vaid noortele teenistujatele tuleks anda mõtlemisaega, mida edasi teha.

Küll arvas Tsefels, et avaliku teenistuse seaduse ja töölepinguseaduse tingimused võiksid võrdsed olla.

Küsimustele vastab uue töölepinguseaduse eelnõu üks autoreid, sotsiaalministeeriumi tööala asekantsler Janno Järve.

Kui võrdlete avaliku teenistuse seadusega teenistuja õigusi ning garantiisid nendega, mis on uues töölepinguseaduse eelnõus, siis kes on rohkem kaitstud?

Ma saan aru, et te vihjate peamiselt töösuhte lõpetamisega seotud garantiide vähenemisele. Olen täiesti nõus, et kui töölepinguseadus jõustuks sellisel kujul nagu eelnõus kirjas ja avaliku teenistuse seadust ei muudetaks, siis jääks ametnike ja töötajate garantiide vahele küllaltki suured käärid. Avaliku teenistuse seaduse väljatöötamise eest vastutab justiitsministeerium ning me kavatseme teha neile ettepaneku töötaja ja ametniku grantiide vaheliste erisuste vähendamiseks.

Kas Teie läheksite uue töölepinguseaduse eelnõu valguses riigitöölt eraettevõttesse tööle?

Kindlasti olen ma nõus ka uue töölepinguseaduse valguses riigitöölt eraettevõtlusesse minema. Peamiselt seetõttu, et töötamise juures ei ole kõige olulisem see, kui suuri tagatisi mulle pakutakse. Minu jaoks on esmajärjekorras oluline see, et töö oleks huvitav ja selle eest makstaks mõistlikku palka.

Kas näete ohtu, et erafirmad ei suuda tööandjana edaspidi konkureerida riigiga?

Me leiame, et ametnike ja töötajate garantiid ei peaks jääma olulisel määral erinevateks.

Arvan, et töölepinguseaduse muutmine on õige suund. Soomes tehti üks doktoritöö, milles uuriti Soome edulugu, ning töösuhete ning töölepingute paindlikkust peetigi selles edusaladuseks.

Maailm muutub üha dünaamilisemaks, nagu töösuhtedki. Meie väike riik, väike turg ei saa nii jäigalt asju ajada.

Viie-kümne aasta pärast on dünaamika veel suurem. Majanduses on ees struktuurimuudatused, kusagil jääb inimesi üle, teises kohas tekib töökohti juurde.

Avalikus teenistuses võiks loobuda staaži järgi tasustamisest. Tingimused peaksid avalikus ning erasektoris olema sellised, et mõlema vahel toimuks normaalne töötajate rotatsioon, mis on väga vajalik.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 17:16
Otsi:

Ava täpsem otsing