Ehitamise pidurdumine tõmbab teised kaasa

Martin Hanson 14. jaanuar 2008, 00:00

Kummalisel kombel nimetavad kõik intervjueeritud just nimelt juunikuud punktiks, kus tellimused hakkasid vähenema, käibe kasv aeglustus ning üldse oli vähem tegemist.

Ehitusbuum on möödumas. Tootjad väidavad, et kui aasta alguses võis käibe kasvu mõõta 50 protsendiga, siis aasta teine pool tõi sellest kasvust vaid kolmandiku.

Ramirendi tegevdirektor Ain Kerem sõnab, et 2007. aastal oli kuni mai lõpuni väga tugev protsendiline käibe kasv, mis aga juunist alates langusesse pööras. "Lõppkokkuvõttes viis aga hea aasta algus siiski kasvuprotsendi 30ni, mis on täiesti normaalne kasv," räägib Kerem. Tohutut jahenemist Kerem ei näe, kuid kasvu kiirus on tema sõnul aeglustunud. "Samas ei saa ma väita, et rentimine oleks vähenenud, ikkagi renditakse rohkem igal kuul võrreldes varasema aastaga," tõdeb Kerem.

"Mida aga võib öelda, on see, et renditurgu ja ehitusturgu ning nende muutusi ei saa alati seostada. Rentimisega on võimalik investeeringuid edasi lükata," kinnitab Ramirendi juht.

Saare Tehnika juhatuse esimees Andres Maripuu sõnas, et kuna nad rendivad ekskavaatoreid ja teevad seda ainult suvel, siis konkreetselt sellel teemal saaks rääkida alles kevadel, kui maa on must, siis on näha, palju tööd on.

Tootjate seisukoht on aga teine. maxit Estonia tegevdirektor Viktor Valkiainen räägib, et 2007. ja 2008. aasta plokitootmisi ja -müüke on praegu veel raske võrrelda, kuid 2007. ja 2006. aasta võrdluses on vahe kuni 20 protsenti 2007. aasta kahjuks.

"Nõudluse langus algas selgelt juba 2007. aasta juunis ja ega seejärel pole 2006. aasta taset enam saavutatudki. Pean aga märkima, et 2006. aasta oligi väga hea aasta," kinnitab Valkiainen.

Santehnikat müüva FEB müügidirektor Kari Arumeel sõnab, et suvest alates on käibe kasv pidurdunud.

"Otsest miinust ei ole, kuid kui aasta esimesed 5-6 kuud kasvasid jõudsalt, siis mida aasta lõpu poole, seda kiiremini ja rohkem kasv pidurdus. Nähtavalt pidurdus. Võib väita küll, et ehitusturu jahenemine on mõju avaldanud," mainib Arumeel.

Arumeel lisab, et vähenenud on väliste trasside ehitus, sest põldudele rajatakse vähem elamurajoone. "Muus osas ei ole veel tootelist võrdlust teha jõudnud," mainib FEB müügijuht.

Samas väidab Vivacolori tegevjuht Romet Pärn, et nemad ei saa eelmise aasta seisukohalt kindlasti öelda, et mingit langust oleks toimunud.

"Vivacolor tegeleb ka tööstusvärvidega nii metalli- kui ka puidutööstusele ja ka seal ei ole vähenemist näha. Põhjus võib olla selles, et palju tehakse tööstuslikuks ekspordiks asju, milles meie värve kasutatakse," räägib Pärn.

Samamoodi kõlab ka Baltiklaasi juhatuse esimehe Tiit Raua vastus, kes mainib, et Baltiklaas tegeleb erinevate toodete ja kliendisegmentidega ning seega ka ehitusturu muutused pole praegu veel olulist mõju avaldanud.

Võlglaste teemat tõstatades väidab maxit Estonia, et neil ei ole kunagi olnud võlglasi, keda peaks eraldi ära märkima. Saare Tehnika juht väidab, et võlglasi on, kuid need ei ole eelmise aastaga muutunud.

"Tõde on selles, et praegu on turg täis ning enam ehitusi juurde ei tule. Need, kes ehitavad, on kas meeletult enesekindlad või on tegemist vanade asjadega, mis nüüd inertsist püsti pannakse," mainib omanimelise arhitektuuribüroo omanik Meelis Press.

Eelmise aasta lõpu ja algusega on tublisti vähenenud kortermajade projektide tellimine, nendib Press. Eramajade kohta ei oska Press aga nii täpselt öelda, kuna tegeleb vaid suurte projektidega.

"Päris mitmeid asju on meile kortermajade ja ridamajade poolelt ära öeldud. Kadunud on need tegijad, kes spekuleerides ehitama läksid. Edukad ja suured tegijad ehitavad siiani. Samas - ega kontorite ja kaubanduskeskuste ehitamine pole kadunud. Näiteks Eesti Energiale ja Tallinkile teeme uut peahoonet," toob Press näiteid.

Sisekujundajad on aga jällegi teisel seisukohal. Indoorsi sisearhitekt Janne Maal sõnab, et sisearhitektuuris on tööd ikkagi sama palju ning seal ta suurt muutust ei näe.

Tema sõnul on kaalukauss teisele poole vajunud - kui aasta tagasi moodustasid suurema osa erakliendid, siis nüüd on põhilised kliendid suurarendajad. On tunda, et tööd on vähem, kuid mitte oluliselt.

"Kui varem olid tellijad rohkem eraisikud, siis nüüd on suurimad tellijad arendajad," räägib Maal.

Teine muutus, mida ka Maali kolleegid mainivad, on sisearhitekti sõnul see, et kinnisvaraarendaja viimistleb korteri nüüd viimseni valmis.

"Tihtipeale isegi möbleerib, et saaks müüa sissekolimiskõlblikku kodu. Mitte lihtsalt ei müü võimalust edasi ehitada. Selles suhtes oleme liikunud muule Euroopale ja maailmapraktikale lähemale," räägib Maal.

Kuup Disaini sisekujundaja Riin Pettai hinnangul on tõesti näha muutust nii-öelda viimistletud toote poole, kus kinnisvaraarendaja viimistleb korteri. "Varem ei olnud müügiks seda tarvis teha," märgib Pettai. "Töökoormuse koha pealt aga ei saa küll öelda, et see vähenenud oleks. Tellimustega on muidugi teine asi. Varem tuli meie kodulehe kaudu pidevalt tööpakkumisi. Aasta lõpus oli nende hulk vähenenud," lisab Pettai.

"Mina ei saaks öelda, et ehitusbuum on läbi saanud, projekte on ikka," mainib sisekujundaja Ingrid Kuuli. "Aga mõnes mõttes on tegemist hea puhastusega, kus nii-öelda koduperenaistest arendajad kaovad. Tulevad mängu ka sotsiaalsed ja linnaarhitektuurilised mõõtmed, hakatakse looma kooslusi nagu kontori- ja elamispinnad ühes majas ja nii edasi," on Press veendunud.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 17:16
Otsi:

Ava täpsem otsing