Koondamisteade jälle popiks saanud

Piret Reiljan 15. jaanuar 2008, 00:00

Tänavu jaanuaris Narva remonditöökoja sulgemise tõttu 39 inimese koondamiseks taotluse esitanud ASi Sebe tegevjuht Riivo Seppar mõlgutab juba uute koondamiste mõtteid, kuna plaanis on vähemkasulikud liinid sulgeda või harvem sõitma panna.

"Praegu on meil umbes 270 bussijuhti palgal, aasta lõpuks jääb alles ehk 200," sõnas Seppar.

Äsja alanud aasta alguses oli sunnitud firmast lahkuma ka kümmekond reisisaatjat, kuna firma uhiuutes ühekordsetes bussides neid enam ei vajata.

Uue aasta teisel päeval esitas koondamistaotluse ka kokkupandavate puitehitiste tootja AS Valmeco, kes saadab laiali 15 palkide saagimisega elatist teeninud töölist.

"Meie tehnoloogia oli algeline ja nõudis liiga palju töökäsi. Otsustasime hakata saetud ja kindla kvaliteedinõudega valmistoodangut sisse ostma," rääkis Valmeco juht Rein Mõts.

Tulevik sõltub Mõtsa sõnul tootmise efektiivsusest ja kvaliteedist. "Peame investeerima uude tehnoloogiasse," nentis ta. Kokkuvõttes pidas Mõts koondamisi tervendavaks, juhul kui väiksema tööjõuga jätkatakse samal või isegi suuremal võimsusel.

Alates eelmise aasta augustist ligi 200 inimest koondanud ASi Eesti Raudtee kommunikatsioonijuht tõi hulga inimeste ametist vabastamise põhjuseks kaubavedude järsu kukkumise, ent ei välistanud vedude stabiliseerumise kiuste koondamiste jätkumist.

Ühes piirkonnas ette tulev koondamine loob sageli juurde uusi ameteid kusagil mujal. Eesti Pagar koondas mullu oktoobris Paide väikesaiatootjad, ent tootmise Võrru kolimisel värbas seal umbes sama palju võrukaid. ASi Eesti Pagar juhi Veikko Vaarja sõnul oli tootmise kolimise põhjus efektiivsuse suurendamine.

"Lähiajal ma uut koondamist ette ei näe, samas ka inimeste juurdevõtmist mitte. Meil on turg seni stabiilne püsinud," sõnas Vaarja.

Reformierakondlaste koostatud uue töölepinguseaduse eelnõu jõustumine praegusel kujul muudaks koondamise ettevõtjale kuni neli korda odavamaks ja kordades kiiremaks.

Eelmise aasta suurkoondaja ning ka äsja alanud aastal 1000 inimese koondamist plaanitseva Kreenholmi Valduse ASi finantsjuhi Aivar Meldersi sõnul tähendaks 1000 inimese koondamine eelnõus pakutud tingimuste järgi umbes 10 miljoni krooni säästmist.

"Paraku on eelnõu näol tegemist puhtalt spekulatsiooniga, mille põhjal on raske otsuseid langetada. Me pole omanikele veel võimalikust seadusemuudatusest rääkinud, kuid teeme seda peagi. Eks nemad siis otsustavad, kas on mõtet ootamisega riskida," sõnas Melders.

Ta lisas, et koondamistega viivitamine soodsamate tingimuste lootuses on Kreenholmil raskendatud, sest börsile on otsusest juba teatatud ja 1000 koondamise ootajast 200 on teatise ka kätte saanud.

Sain koondamisteate mullu augustis ja asusin kohe uut kohta otsima. Kuigi kuulujutud võimaliku koondamise kohta liikusid terve suve, tuli reaalne otsus mulle üllatusena. Alguses olin väga pettunud, sest töökoht sobis hästi minu õpingute kõrvale. Kartsin, et uut sobivat tööd on raske leida, aga alates novembrist töötan lasteriiete kaupluses, kus palk on paraku EuroLinesis kätte teenitud 5500 kroonist väiksem.

Kas vähendate lähiajal töötajate arvu?

Tõnu Toomik, Merko Ehituse juhatuse esimees
Kuna Merko keskendub peatöövõtule, pole olnud vajadust tööjõu- ja palgapoliitikat seni muuta.

Aarne Kümnik, Elcoteq Tallinn ASi finantsjuht
Töötajate arvu pole plaanis vähendada, pigem on põhirõhk olemasolevate inimeste ümberõppel senisest keerukamaks tööks.

Janek Stalmeister, Tallink Grupi finantsjuht
Kuna Tallink on viimastel aastatel kiiresti laienenud, ei pea me majanduse jahtumisel oma seniseid tegevusplaane muutma.

BLRT Grupp
Seni pole pidanud töötajate arvu vähendama, kuna uute suundade alustamine on võimaldanud kehvemate sektorite tööjõudu mujale rakendada.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 17:17
Otsi:

Ava täpsem otsing