Töötajaid tuleb ka ELi heaoluriikidest

Gert D. Hankewitz 16. jaanuar 2008, 00:00

Kuigi päris statistikat siia tööle tulnud inimeste kohta pole, võib öelda, et jaanuari seisuga on Eestis elamisloa saanud pea 10 000 mõne Euroopa Liidu liikmesriigi kodanikku.

Et 2006. aastal jõustunud seaduse kohaselt ei pea emigreerija enam märkima, mis põhjusel ta siia kolida tahab, ei saagi täpselt paika panna, mitu tuhat inimest oma maksud Eestile maksab.

"Kindlasti on alates 2004. aastast trend, et inimesi liigub rohkem, sest liikumine on lihtsam," räägib sotsiaalministeeriumi tööturuosakonna juhataja Thor-Sten Vertmann.

Sellega ei pea Vertmann silmas mitte ainult investoreid, kes siia raha paigutavad, või tippjuhte, kes suurfirmade eesotsas istuvad, vaid lihtsaid inimesi, kes on siia tulnud kas kogemuste täiendamiseks või perekondlikel põhjustel.

Euroopa Komisjoni loodud töövahenduse võrgustiku Eurese juhtivspetsialisti Marta Traksi sõnul tunnevad siinse tööelu vastu huvi tihtipeale just kõrgharidusega inimesed, kes otsivad ka selgelt rohkem kvalifikatsiooni nõudvat tööd. "Suurem osa on hea haridusega - majandusalase, poliitika kui ka rahvusvaheliste suhete alal," toob Traks näiteks.

Nii Vertmann kui Traks põhjendavad välismaalaste valiku just Eesti peale langemist sellega, et siin saab hõlpsasti inglise keelega hakkama. "Siin on ju võimalik väga hästi hakkama saada soome, vene ja inglise keelega. Ka saksa keelega," märgib Vertmann. Kõige rohkem on loomulikult soomlasi.

"Meie poole pöördutakse ka lõunariikidest Hispaaniast ja Itaaliast. Uuritakse, kust saab tööd, kui raske seda leida on, kui suured maksud ja palgad on," lisab Traks.

Uurisime meiegi, mis töökohti välismaalased leidnud on, miks siia tulid ning kuidas rahul on.

Skype'is töötav Bertrand Lathoud maksab Eestis makse 2005. aasta algusest.

Põhjus, miks mees just meie väikse riigi kasuks otsustas, seisneb selles, et vaba töökoht soovitud alal Skype's oli just siin.

"Raske on ladina kultuurist siia, vaiksemasse kultuuri tulla. Enamik kommunikatsioonikoode on siin erinevad ja see on avanud ukse paljudele arusaamatustele," poetiseerib Lathoud, kellel on muuseas palju kiidusõnu öelda ka meie maksuameti kohta. "Tulumaksusüsteem on siin väga hea. Selge ja arusaadav. Ka on inimesed maksuametis osutunud väga abivalmiks."

Uurin, kas kodumaal on raskem tööd leida, kuid mehe vastuse järgi see nii pole.

Kuidas aga poehindadega on? "Olukord on praegu tundlik. Paljud kaubad on kallimadki kui meil. Seetõttu jätangi suuremad ostud selleks ajaks, mil koju lähen. Saab parema hinnaga," seletab ta ning lisab, et kinnisvaraturg on üleüldse igasugustest reaalsuse piiridest väljunud.

Kõnekeskuses Anthill töötav Kalle Soininen tuli natuke üle kahe aasta eest Eestisse tööle osalt huvi pärast teises keskkonnas töötada ning teisalt oma eestlasest abikaasa tõttu. Varem elati koos Soomes.

Keeleprobleemi mehel ei ole, pigem paneb sorav eesti keel kadestama, et ise sama hästi soome keelt ei oska.

"Soomes on ju maksustamine teine kui meil. Ei saa nii täpselt öelda, kas palk oleks Soomes suurem kui siin," märgib mees palgavahe küsimuse peale.

Mis puutub hindadesse, siis need võiksid alati madalamad olla.

31 aastane hollandlane Daniel Luchies elab Eestis 1999. aastast. Praegu on mees Gomabi-nimelise mööblifirma projekteerijana ametis ning tundub, et ta on eluoluga rahul ega plaani niipea lahkuda. "Nii kaua, kuni mulle siin meeldib, nii kaua ma siin ka olen," räägib ta ning lisab, et tegelikult on töökohad ju igal pool ühesugused.

"Otsisin Hollandis tööd ning komistasin kogemata siit pärit mööblifirma töökuulutuse peale, kus otsiti töötajat Eestisse. Välismaal töötamise veetlus ning väike seiklushimu on põhjused, mis otsustasin kandideerida," paljastab juba päris soravalt eesti keelt rääkiv Daniel.

Küsimusele, kuidas mees siinsesse hinnapoliitikasse suhtub, kõlab vastuseks aga: "Kui Eestisse tulin, olid asjad siin palju-palju odavamad. Siis ostsin Hollandi tooteid, mis olid 25-30 protsenti odavamad. Nüüd on hinnavahe peaaegu null. Osa asju on samas hinnaklassis, teised aga isegi kallimad!"

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 17:17
Otsi:

Ava täpsem otsing