Pühapäev 25. september 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Inimrööv nurjus

ÄP 17. jaanuar 2008, 00:00

"Mõlemad noormehed on varasemalt kriminaalkorras karistamata ja just seetõttu olen kriminaalmenetluse jooksul mitmel korral üllatunud, kuivõrd jõhkrat kuritegu kahtlustatavad kavandasid," ütles riigiprokurör Steven-Hristo Evestus.

Mullu detsembris jõudis keskkriminaalpolitseini info, et plaanitakse rasket isikuvastast kuritegu Olympic Casino omaniku pere liikme vastu. 21aastased Ardo ja Viljar kavatsesid röövida Karu vanima tütre ning hiljem pakkuda perekonnale võimalust tütar 15 miljoni euro ehk ligi 240 miljoni krooni eest n-ö välja osta.

Kahtlusalused otsisid kuritöö täideviijaid, kelleks sokutas politsei enda töötajad. Politseinikud andsid inimröövi kavandajatele teada röövi toimumisest, mispeale viimased saatsid lunarahanõude ning seejärel nad ka vahistati.

"Selliste kuritegude puhul on määrava tähtsusega kriminaalluure, et omaksime informatsiooni võimaliku planeeritava kuriteo kohta juba enne selle reaalset täideviimist. Antud juhul kontrollis keskkriminaalpolitsei olukorda ning ettevõtja ja tema perekond ei sattunud kordagi reaalsesse ohtu," rääkis keskkriminaalpolitsei direktor Elmar Vaher.

Steven-Hristo Evestuse sõnul oli poiste motiiv soov saada raha. Idee, mille järgi valiti välja kasiinoärimees, tuli meediast. Kuhu nad oleksid ohvri viinud, prokurör avaldada ei soovinud. Reaalset kokkupuudet noormeeste ja ohvri vahel ei olnud. Vahi all olevad noormehed on oma süüd osaliselt tunnistanud. Kui nad süüdi mõistetakse, võib neid oodata 3-12aastane vangistus.

Armin Karu ei soovinud eile juhtumit kommenteerida. Ka puhkusel viibiv Ines Karu teatas, et ta ei saa seda lugu kommenteerida. "Politsei tegi head tööd," märkis ta vaid.

Ettevõtja ja seitsme lapse isa Rein Kilk ütles juhtunut kommenteerides, et Armin Karu tütre röövimise ähvardusest ei tohiks teha laiemaid järeldusi ega rakendada laste kaitsmiseks ebarutiinseid meetmeid. Praeguses Euroopas selline väljapressimine äriideena ei tööta, märkis ta.

"Paanikaks ei ole põhjust. Usun ja loodan, et neil võimalikel röövlitel on pigem psüühiline probleem, mitte uskumus, et niimoodi saab raha teha," sõnas Kilk. "Turvafirma omanikuna oleks mul ehk kasulik juhtunu valguses reklaami teha, aga ma arvan siiski, et midagi ebarutiinset pole kellelgi põhjust laste kaitsmiseks ette võtta. Enda lapsi püüan kaitsta loomulike normide piires, mis puudutab üksinda liikumist ja muud taolist," rääkis Kilk.

Ettevõtja ja endine siseminister Jüri Mõisa sõnul on Eestis turvaline elada ja kes ise seiklusi ei otsi, sellega midagi säärast nagu tütre röövimine ka ei juhtu.

"Ma arvan, et selles loos ei ole kogu tõde avaldatud, mina neid noorte suhteid ei tea," rääkis Mõis.

"Arvan, et praktiliselt pole sellised asjad Eesti vabariigis võimalikud. 20 aastat tagasi hoidis üks nõrgamõistuslik inimene paar tundi Urmas Pasti poega kinni. Kui selliseid asju juhtub kord 20 aasta jooksul ja politsei suudab need ära hoida, näitab see õiguskaitseorganite tubli tööd," kiitis Mõis korrakaitsjad. Ta lisas, et needki röövlid ei olnud kuigi hästi ettevalmistunud ega adunud oma plaani raskust.

Mõis oma laste turvalisuse pärast ei karda.

Karu on Eesti jõukaim ettevõtja. Tema varanduse suurus on Äripäeva koostatava Eesti rikaste TOP 500 andmetel ligi 4,2 miljardit krooni.

1998. aasta algul võttis politsei kinni Suurbritannia kodaniku Martyn James Symonsi, kes koos töökaaslase Kaido Esnaga kavatses Karu tappa. Mõlemad mehed töötasid Karu firmas.

Eile avalikuks tulnud juhtum ei peaks tekitama ettevõtjates paanikat, on seisukohal endised siseministrid Olari Taal ja Kalle Laanet.

Olari Taal ütles, et meediat otseselt selles juhtumis süüdistada ei saa. "Meediat ju võib süüdistada jumal teab milles. Võib-olla nad lugesid, et Armin Karu on ilgelt rikas, võtame papi ära. Aga mis see alternatiiv oleks, üldse mitte kirjutada?" arutles Taal.

"Konkreetse juhtumi puhul on kindlasti tegemist lollusega. Levib arvamus, et see röövimine niisama lihtsalt käibki. Ja kuidas nii suurt rahahunnikut kohale tuua, autokoormaga? Aga võib-olla on tegu ka haigusega," kommenteeris Taal.

Olari Taal enda laste pärast ei muretse, sest tegemist on suurte inimestega. "Ei, miks peaks rohkem kaitsma? Arvan, et mu lapsed on niigi hästi kaitstud," lausus ta.

Endine siseminister Kalle Laanet leiab, et ettevõtjad ja avaliku elu tegelased ei pea hakkama kartma oma laste pärast. Laanet tunnistas, et selliseid riske on ühiskonnas raske maandada.

"Arenenud riikide kuritegeliku maailma mõttelaad võetakse üle. Erinevate taevakanalite kaudu on ju võimalik vaadata filme inimröövidest, eks sealt saadakse erinevaid ideid," rääkis Laanet.

Kolme lapse isa Laanet ütles, et enda lapsi on ta erinevatest riskidest teavitanud. Samas möönis ta, et inimröövi ennetamise puhul ei piisa vaid teavitamisest.

Paljudes maailma piirkondades on praegu inimröövid suur äri ning röövijaid motiveerib pigem raha kui põhimõte.

Majanduslikud inimröövid on üks kiiremini kasvavaid kriminaalharusid. Ülemaailmselt viivad pantvangi võtjad koju ligikaudu 500 miljonit USA dollarit ning see summa ja inimröövide arv kasvab, kirjutas fpc.org.uk avaldatud uuringus.

Inimrööviäri on enamasti koondunud Ladina-Ameerikasse - peamiselt Colombiasse, Mehhikosse ja Brasiiliasse. Samuti toimub röövimine Filipiinidel, osades endise Nõukogude Liidu riikides ja Aafrikas.

Näiteks USAs on lapserööve reguleerivad seadused aga ülikarmid. Seaduste karmistumisele pani aluse sajandi kuriteoks nimetatud USA kuulsaim lapseröövi juhtum. See leidis aset 1932. aastal, kui oma kodust viidi ära 20 kuud vana Lindberghide poeg.

Poisi isa Charles Lindbergh oli viis aastat varem lennanud esimesena üksi peatusteta üle Atlandi ookeani.

Kuigi lunarahaks maksti 50 000 dollarit (suurem osa kullasertifikaatides), lapse elu see ei päästnud. Pärast kaks ja pool kuud kestnud otsinguid leiti väikese Charles noorema lagunenud keha üsna kodu lähedalt.

Kuriteos mõisteti süüdi ja selle eest hukati saksa sisserändaja Bruno Richard Hauptmann.

1974. aastal rööviti meediamoguli William Randolph Hearsti 19aastane lapselaps Patty Hearst.

Neiu võttis kinni kamp revolutsionääre, Sümbiootiline Vabastusarmee, kes nõudis, et Hearst toidaks kõiki California näljaseid. Hearst jagaski välja 6 miljoni dollari väärtuses toitu.

Sündmused võtsid aga ootamatu pöörde, kui Patty Hearst liitus kurjategijatega, aidates neid pangaröövis.

Ligi poolteist aastat hiljem kätte saadud neiu mõisteti ise seitsmeks aastaks vangi, millest ta istus ära paar aastat.

President Bill Clinton andis talle oma ametist lahkumise päeval täieliku amnestia ning tänapäeval on Patty Hearst tuntud seltskonnategelane.

Eestis on väljapressimise eesmärgil inimeste röövimine väga harv. 1996. aastal mõistis kohus kuueks aastaks vangi Margus Sippoli, kes röövis ärimees Urmas Pasti poja. Lapserööv toimus sama aasta 3. aprilli keskpäeval. Sippol lootis tollal neljaaastase poisikese pantvangi võtmise abil välja pressida miljon krooni lunaraha. Röövel sulges lapse suu ja silmad plaastriga. Seejärel toimetas Sippol lapse sõiduautoga oma vanemate suvilasse.

Sippol helistas korduvalt Urmas Pastile ja nõudis temalt raha. Kui Past raha maksmisega nõustus, vabastas kurjategija lapse. Järgmisel päeval ilmus ta ise Tartu politseijaoskonda ning kirjutas puhtsüdamliku ülestunnistuse.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing