Uus pärimisseadus kajastab paremini pärijate tegelikke huve

17. jaanuar 2008, 15:42

Riigikogu võttis täna 55 poolthäälega vastu
uue pärimisseaduse, mille õiguskomisjoni liikme Hanno Pevkuri sõnul tähendab see
positiivset muutust Eesti eraõiguses, teatas justiitsministeerium.

"Üleminek pärandvara vastuvõtusüsteemilt loobumissüsteemile on kindlasti kaasaegsem lahendus pärimisasjade lahendamisel. Kui siiani läks pärandvara pärijale üle üksnes juhul, kui pärija pärandi vastu võttis, siis uue loobumissüsteemi puhul kaasneb seadusest tulenev pärimisõigus automaatselt ja pärandist loobumiseks tuleb avaldada oma sellekohast tahet," märkis Pevkur.

Samuti on Pevkuri sõnul oluline see, et uus seadus välistab eemalviibivate pärijate mahasalgamise, mis tänases praktikas kahjuks suhteliselt levinud on. "Kuivõrd tegemist on pea igaüht puudutava seadusega ja kindlasti vajab seadus järgneva aasta jooksul veel palju selgitustööd, pidas riigikogu vajalikuks jõustada see alles 1. jaanuarist 2009," sõnas reformierakondlasest parlamendisaadik.

Olulise muudatusena kehtestati seadusega ka oluliselt efektiivsemad, selgemad ja kindlamad pärandvara hoiumeetmed, mis on tähtis nii üksikute pärijate kui ka pärandaja võlausaldajate seisukohast. Parendatud hoiumeetmed võimaldavad vältida olukorda, kus pärandvara kulutatakse mõne pärija poolt ära. Samuti on kuni pärimise vormistamiseni pärandaja võlausaldajatel raskendatud oma nõuete maksmapanemine, sest sellised nõuded tuleb maksma panna pärijate suhtes, teatas justiitsministeerium.

Seni kehtinud vastuvõtusüsteemi asemel hakkab uue pärimisseaduse vastuvõtmisega pärimisõiguses kehtima loobumissüsteem. Eelkõige tähendab see, et seadus hakkab paremini kajastama pärijate tegelikke huve. Kui eelduslikult soovib pärija pärandi vastu võtta, siis peab ka seadus seda soovi toetama. See tähendab, et kui pärija ei väljenda selgelt oma vastupidist soovi, siis läheb pärand pärast kolmekuulise tähtaja möödumist talle üle. Selline süsteem tähendab, et võrdselt kaitstud on nii pärandaja surmast teadlikud kui ka mitteteadlikud pärijad.

Loobumissüsteemi puhul ei ole pärija enam teiste pärijate mahavaikimisest huvitatud, sest pärand läheb ka eemalviibivale pärijale üle ja ta saab selle teistelt pärijatelt hiljem välja nõuda. Loobumissüsteem ei ole vajalik ainult pärijate huvide paremaks kaitseks, vaid annab suurema selguse ka võlausaldajatele ja kõigile kolmandatele isikutele.

Uus pärimisseadus toob selgemalt esile pärimise aluspõhimõtte – pärija on pärandaja üldõigusjärglane, kellele läheb üle kogu pärandaja vara, nii õigused kui kohustused. Uus seadus näeb ette ka senisest selgemad eeskirjad notaritele pärimismenetluse läbiviimiseks.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
17. January 2008, 15:42
Otsi:

Ava täpsem otsing