Sadam püüdis kinni kuldkala

Artikkel

- Uudised
- Koit Brinkmann
- 17. jaanuar 2008 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Sadam püüdis kinni kuldkala
"Meil on kuldkala võrgus ning nüüd peame pingutama, et see välja püüda. Meie konkurendid ei maga," ütles merevedude ekspedeerimisega tegeleva Global Cargolink OÜ tegevjuht Raido Rebane konteineriterminali ehituse leppe kohta.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi transpordi arengu talituse eksperdi Heldur Vaheri arvates loob konteineriterminal lisavõimalusi Eesti ja Hiina ettevõtete koostöö viimiseks uuele tasandile.
"Kui õnnestub ära kasutada Muuga vabatsooni potentsiaali ja lisaks konteinerterminalile luua koostöös Euroopa turust huvitatud Hiina ettevõtetega tööstuspark, siis võiks koostöö ulatuda veel kaugemale ning positiivselt mõjutada tervet Eesti majandust," märkis Vaher.
Osaühingu Transestonia juhataja Illimar Paul nägi võitjate hulgas turismisektorit ning sellega seotud majandusharusid, sest hiinlaste järgmiseks huviks on siia rajada püsiekspositsiooniga messi- ja kaubanduskeskus.
Paul tõi näite Lõuna-Rootsisse Kalmarisse rajatud messi- ja kaubanduskeskusest, kus esimeses etapis on püsivalt kohal tuhat Hiina firmat ning teiset etapis lisandub veel teist samapalju.
"Selliste keskustega seoses suureneb just ärituristide vool, millega kaasneb hotellide täitumuse, lennuliikluse, toitlustuse, jaekaubanduse kasv," luges Paul üles kasu saavaid valdkondi. "Mina tervitan sellist olukorda, kui siin tegutseks tuhandeid Hiina ärimehi," rääkis Paul.
Rebase sõnul on igale investeeringule kavandatud alati ka jätkuplaan. "Kui suudame infrastruktuuri tööle panna, siis on sellise keskuse rajamine loogiline jätk."
Ühtegi kokkulepet veel sõlmitud ei ole, kuid Rebane ütles, et ta on oma partneritega Ningbo vabakaubandustsoonist seda arutanud.
Majandusekspert Heido Vitsuri arvates pole messi- ja kaubanduskeskuse rajamine siia välistatud, sest Eesti on Hiina jaoks neutraalne partner, paljudele riikidele on Hiina aga konkurent.
Samas märkis Vitsur, et hiinlased on väga napisõnalised, nad kõigepealt teevad ja alles siis räägivad.
"Tallinna ringtee ristmikud tahaksid lähiaastatel 5-10 miljardit krooni investeeringuid. Samuti tuleb investeerida ida ja lõuna suunal kulgevasse infrastruktuuri," loetles Vitsur.
Konteineriterminali projekti ei saa vaadata ainult kui Tallinna Sadama projekti.
Pauli sõnul kerkib üles küsimus, kuhu Venemaal need konteinerid maha panna, ka sellega tuleb sünkroonselt tegeleda, kuid siin tuleb mängu juba poliitika.
Rebase sõnul on logistikuid Eestis piisavalt, kuid pudelikaelana näeb ta ladude, raudtee ning autotranspordi võimekust.
"Üks miljon TEUd (konteinerite tinglik mõõtühik, vastab 20jalasele konteinerile - toim.) on ilus number, kuid samas tekitab ka hirmu," märkis Rebane.
Raido Rebane, Global Cargolink OÜ tegevjuht
Meil sai äsja kümme aastat hiinlastega äriajamist ning selle aja jooksul on tekkinud mõningane arusaam nende ärikultuurist. Hiinas hinnatakse äärmiselt kõrgelt riiklikul tasemel visiite.
See on suurepärane tulemus, et kolm kuud pärast riiklikku visiiti eelmise aasta oktoobris jõutakse lepinguni. Näiteks Soomest käis eelmisel aastal Hiinas 56 riiklikku delegatsiooni ning Hiinas on 14 Soome erineva riikliku organisatsiooni esindajat. Eestist käis Hiinas üks riiklik delegatsioon ning esindajaid on ka üks - EASi esindaja Shangais.
Transiit on Eestile palju tähtsam, kui peaminister on välja öelnud. Minu arvates on majandusminister sellest aru saanud.
Kui terminali ehituseks läheb, võidab sellest kogu Eesti majandus.
Kuna konteineriterminali rajamiseks peab väga palju investeerima, siis mõtlevad hiinlased vähemalt 10-15 aasta perspektiivis. Hiinlased tulevad siia oma juhtkonnaga, arvan, et 10-20 hiinlast taotlevad Eestist tööluba.
Mina tutvustan Hiinas olles Eestit kui Euroopa Hongkongi. Meil on kolm sarnast tunnust - meri, suur naaber ning avatus.
Heldur Vaher, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi transpordi arengu talituse ekspert
Kavandatava konteineriterminali juures on üheks oluliseks riigi huviks lisatöökohtade loomine. Esimesena saavad tööd muidugi projekteerijad ja ehitajad. Kui kompleks valmis ja kaubavood hakkavad liikuma, tuleb hulk tegemist juurde sadama- ja laotöölistel, logistikutel, autojuhtidel, raudteelastel, ka tolliametnikel.
Projekti teostumisel tekib Muugale suure tõenäosusega suur konteineriterminal, kuhu konteinereid tuuakse otse Hiinast ka ookeanilaevadega. Samuti ei liigu mitte kõik konteinerid autode ja rongidega Venemaale, osa neist liigub edasi väiksemate konteinerlaevadega teistesse sadamatesse. Võimalusi tekib ka meie meremeestel, kelle jaoks võib taastuda motivatsioon Eesti lipu alla tagasi tulla.
Kaudselt saavad oma osa ka kõik need firmad, mis eelloetletutele teenuseid osutavad, kas või autoronge ja vaguneid teenindavad spetsialistid, konteinerite parandajad, arvuteid ja muud tehnikat müüvad firmad jne.
Teisest küljest ei hakka konteinerid Muugale voolama ka mitte homme, vaid ka optimistlikult arvestades alles mõne aasta pärast.
Urmas Glase, Eesti Raudtee avalike suhete juht
Infrastruktuur konteinervedude hüppeliseks kasvuks ekstra investeeringuid ei vaja ja on praegugi võimeline kavatsuste lepingus nimetatud mahtudega hakkama saama.
Praegu veetakse Eesti Raudteel 20 rongipaari ööpäevas, aasta tagasi, parimatel päevadel veeti üle 40 ja tehniline võimsus lubab ööpäevas ära vedada ka 60 rongipaari. Edaspidi hõlbustab vedusid ka Koidula piiripunkti väljaehitamine. Vedureid on meil piisavalt, kuid muuta on vaja vagunipargi struktuuri. Kindlasti aga ei jää Tallinna Sadamasse kavandatava konteineriterminali valmides kaubavedu raudtee taha.
Toivo Kuldkepp, Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsiooni peasekretär
Konteineriterminali rajamine on ülimalt positiivne uudis, kõva sõna. Autovedajate poolt ei ole küsimus kaubamahus, vaid selles, kui palju Vene pool autosid üle piiri laseb.
Näiteks Narvas suudetaks läbi lasta 300 veoautot ööpäevas, Vene pool laseb 150-160, teinekord 30 autot ööpäevas. Venemaa veolubade puudus on sellepärast, et meie vedajaid on 80 protsenti ning Vene vedajaid kõigest 20 protsenti. Probleemi poleks, kui see suhe oleks 50:50.
Hetkel kuum