Tõeline Ameerika autokultuur - Dodge RAM 2500

Auto ise on üüratult suur ja sellest ei saa lihtsalt mööda vaadata. Lihtsalt ei mahu mööda vaatama. Auto ümber tiirutamiseks tuleb moonakott kaasa võtta ja vahepeal lõuna teha, sest kõndimine võtab võhmale.

Sisu on nagu ameeriklasel ikka - palju plastikut. Sellest veast pole nad siiani üle saanud ja kes teab kas saavadki. Istmeid on autos aga omajagu. Ees on nimelt kolm kohta. Kahe esiistme vahel on panipaik ja käetugi, mille ülestõstmisel see muutub istekohaks. Taga on samuti kolm kohta ja ka piisavalt jalaruumi. Käiguvalits on vana hea jänkikombe kohaselt roolisamba küljes.

Ilma astmelaudadeta pole RAMi mõtet osta, sest kabiiniturnimine on suhteliselt keeruline. Kui väga kokkuhoidlik olla, siis võib muidugi väikese redeli soetada.

Sõita on RAMiga aga äge. See sõna kõlab küll lapsikult, kuid muud väljendit ei oska selle kohta öelda, sest võimas 5,7liitrine Hemi mootor tõmbab autot piisavalt kiiresti edasi. Isegi hirm on kohati liialt uljaks minna, sest vedrustus pole just suurte kiiruste jaoks mõeldud ja mõne kiirema kurvi võtmisel võib ukselingid vastu asfalti ära kraapida.

See ei ole tööauto, vähemalt meil mitte, ehk Ameerikas, kus bensiiniliiter on seitsme krooni kandis. Pigem on tegu elustiiliautoga, mis kuulub tõelisele fännile, keda ei huvita rohelised ega suur bensiinikulu, vaid V8 röögatus ja Ameerika auto.