Ärme põleta ettevõtjate raha

Prügisortimisnõue on päevakorda toonud küsimused, mille selgitamine on taaskasutusorganisatsioonide kohustus, aga lahendamine on võimalik vaid koostöös keskkonnaministeeriumi, omavalitsuste ja jäätmekäitlejatega.

Seadus kohustab pakendiettevõtjat tasuta tagasi võtma ja taaskasutusse suunama oma pakendijäätmed. Taaskasutusse tuleb suunata vähemalt 50% aastas turule toodud pakendite kogumassist. Ettevõtjad võivad lepingu alusel need kohustused üle anda taaskasutusorganisatsioonidele (TKO). Neist kaks, Eesti Taaskasutusorganisatsioon (ETO) ja Eesti Pakendiringlus vastutavad tagatisrahata pakendite eest. Hiljuti võis meediast (sh ÄP, 14.01) lugeda, nagu jagaks nad infot pakendijäätmete tagasivõtmisest, rääkides vaid 50% kohustusest.

Oluline on teada, et taaskasutuse sihtmääradega on seotud TKOde finantseerimine. Ettevõte, kes pakendikohustused TKOle liitudes üle annab, maksab 50% pakendite kogumise ja taaskasutamise eest. Tegelikult kogutakse üle riigi siiski rohkem, kui 50% finantseerimine eeldab. Paraku moodustab tagasivõetavast kogusest ca 1/3 taaskasutuseks kõlbmatu olmeprügi, mis rändab prügilasse.

Pakendite kogumiseks on TKOd paigaldanud üle Eesti ca 4500 konteinerit, neid on kõigis omavalitsustes. Tulemus on hea, võrreldes nt Leedu (7205 pakendikonteinerit 3,37 miljoni elaniku kohta) ja Lätiga (8000-2,28 mln).

ETO teeb kõik, et tagada võimalikult head pakendite tagastamise võimalused. Samas peavad omavalitsused mõistma, et nemad peavad tagama järelevalve, et vältida olmeprügi kuhjamist pakendikonteineritesse. Kui jäätmepaanikahoos toimuvat olmeprügi kantimist pakendikonteinereisse ei suudeta ohjata, muutub pakendikogumine elanikelt suuresti ettevõtjate raha põletamiseks ja süsteem ei ole jätkusuutlik.

Autor: Ahto Hunt