Euribori edasist käitumist pole kerge ennustada

Artikkel

- Uudised
- Piret Reiljan
- 20. jaanuar 2008 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Euribori edasist käitumist pole kerge ennustada
Hansapanga Grupi juhi Erkki Raasukese sõnul on praegu väga raske Euribori edasist liikumist ette näha. "Euribori edasine tase oleneb sellest, kumb jääb peale - kas Euribori langust tõotav majanduse jahenemise ootus või Euribori tõstmisele õhutav inflatsioonisurve," rääkis Raasuke.
Lähema 3-6 kuu jooksul Raasuke olulist muutust ei ennusta. "Pikemas perspektiivis ei oska ma midagi oodata," nentis pangajuht.
Viimase kuu jooksul on Euribor langenud 0,5 protsendipunkti võrra, kukkudes neljapäeval alla 4,5 protsendi piiri. Raasukese sõnul on languse peamine põhjus finantsturgude ärevuse vähenemine. "Samuti on suur osa Euroopa panku andnud signaali, et nad asuvad laenutingimusi karmistama, mis pidurdab majanduse kasvu. Euroopa Keskpank peab arvestama, et intresside tõstmisega kiirendab ta majanduse jahenemist veelgi," ütles Raasuke.
Hansabank Marketsi analüütiku Maris Lauri sõnul pole Baltimaad rahakatele välisinvestoritele enam eriti rõõmustav koht, mistõttu on madalate laenumarginaalide aeg ümber.
"Kohalikud intressimäärad on Euriboriga oluliselt vähem seotud kui 1-2 aastat tagasi," sõnas Lauri. Seetõttu saavad tema sõnul Euribori languse üle rõõmustada vaid need, kel laen juba võetud. Uute laenuklientide jaoks võivad Euribori languse ära süüa kasvavad laenumarginaalid.
Kui inflatsioon Euroopas ei hakka alla tulema, asub Lauri hinnangul Euroopa Keskpank tõenäoliselt intresse tõstma.
Nordea Marketsi juhtivanalüütikule Reijo Heiskanenile oli viimase kuu Euribori kiire langus positiivne üllatus, kuid rahutuse püsimine finantsturgudel hoiab Euribori jõulise languse jätkumise lähitulevikus tõenäoliselt ära. "Kui ebakindlus peaks siiski kiiresti hajuma, langeks kolme kuu Euribor 4,1-4,2 protsendi juurde ja jääks sinna kogu aastaks. Aasta lõpus võiks kolme kuu Euribor olla 4,25 protsenti," märkis Heiskanen.
SEB Eesti Ühispanga juhi Ahti Asmanni sõnul oli pigem üllatav Euribori kõrge tase, langus oli oodatav. "Laenuvõtmise aktiivsuse kasvu ma ei ootaks," märkis Asmann.
"Kui uskuda keskpanga inflatsioonimuresid ja rahaturgude usku aastase rahahinna kallinemisesse, on väga üllatav, et Euribor on langema hakanud. Peaksime olema valmis liikumisele vastassuunas," ütles Sampo Panga juht Aivar Rehe. "Samas, kui ameeriklased hakkavad dollarit alla tooma, Euribor pigem alaneb samuti. Turud soosivad kindlasti Euribori langust," lisas ta.
Laenuvõtjatele Rehe kergemat põlve ei ennusta. "Euribori alanemine oleks leevendus sellele, et meie kohalike makronäitajate halvenedes marginaalid tõusevad ja raha muutub kallimaks. Meie riskimarginaalid tõusevad kiiremini, kui baasintress langeb. Kokkuvõttes raha ikkagi kallineb," tõdes Rehe.
Rahandusministeeriumi majandusanalüüsi osakonna makromajanduse talituse juhataja Erki Lõhmuste sõnul pole oodata, et Euroopa Keskpank baasintresse langetaks. Praegu on Lõhmuste sõnul tõenäoline, et baasintressid jäetakse praegusele tasemele.
Euribori alanemise oluline tegur on detsembris alanud suuremate keskpankade ühisoperatsioonid turgude likviidsuse tagamiseks. Viimastel päevadel on veel lisandunud turu arvamus, et Euroopa Keskpank hakkab intresse kärpima. Euribori ja riiklike võlakirjade intresside vahe on erakordselt suur (praegu 3 kuud: 0,5 protsendipunkti, varem 0,1-0,15 protsendipunkti).
Eelkõige on küsimus selles, kui hästi suudavad nii Euroopa riigid ja USA (aga ka Hiina) välja tulla olukorrast, kus hinnad kasvavad kiiresti, kuid majandusaktiivsus väheneb.
Hetkel kuum