Miljon eurot on moodsa toiduliini eest paras raha

Uute tootmisliinide hankimisel otsivad toiduainetööstused lahendusi, mis vähendavad tööjõukulu ning lubavad toota võimalikult väheste lisaainetega.

Eesti Toiduainetööstuse Liidu juhataja Sirje Potisepp märkis, et innovatsioon toiduainetööstuses jaguneb laias laastus kolmeks: toote-, protsessi- ja nn pehmeteks uuendusteks. Viimased on seotud organisatsiooni ja turunduse muutmisega.

Pakenditootjad mõtlevad ennekõike sellele, kuidas muuta pakend keskkonnasõbralikumaks ning tootjad sellele, kuidas saavutada pakendi atraktiivsus nõnda, et see jääks tarbijale silma ja sobiks teatud kindlale toiduainele.

Olulisem pakendi puhul on tema sõnul see, kuidas säilitusaineid lisamata toote realiseerimisaega pikendada ning tagada kaubale tarneahelas nõutud tingimused.

"Näiteks 2007. aasta parima toiduaine tootekonkursil osalenud toodete juures on kõige olulisem uuenduslik asjaolu see, et pakendid on senisest käepärasemad ning aitavad toote realiseerimisaega pikendada," kirjeldas Potisepp.

Ta lisas, et tarbijate sissetulekute tõus ning kõrgema kvaliteediga toiduainete eelistamine, paneb toidutootjaid kasutusele võtma üha popimaid pakendeid.

"Räägitakse nn intelligentsest pakendamisest. Pakend annab tarbijale infot toote kohta, samas edastab see tootjale tagasisidet toote transportimisel toimunud muutuste kohta," selgitas Potisepp.

AS Põltsamaa Felix pani 2006. aastal pakendamiseks tööle uue aseptilise mahlavillimise liini, millega saab mahla villida konservante lisamata. Samuti saab selle liiniga pesuainet taaskasutada ning sel moel keskkonda säästa. Uus liin läks tehasele maksma ligi miljon eurot ehk 15 miljonit krooni.

Põltsamaa Felixi juhataja Anti Orav märkis, et toiduainetööstused lähtuvad uuendusi tehes eelkõige aseptiliste tootmislahenduste kasutuselevõtust. Need võimaldavad lisaaineteta säilitada toote omadusi võimalikult pika aja vältel. Üha enam hakkab levima ka robotite kasutamine pakendite käitlemisel.

"Aseptilised lahendused levivad kiiresti, üha laialdasem robotite kasutuselevõtt on vaid aja küsimus," rääkis Orav.

Tootjad otsivad uusi tehnoloogilisi lahendusi eelkõige sellepärast, et tööjõukulude suurenemist ohjes hoida.

Toiduainetööstuse Uvic turundusjuhi Kristjan Alaküla sõnul soetas ettevõtte hiljaaegu kaks uut ja moodsat tootmisliini. Neist üks läks ettevõttele maksma miljon eurot ehk üle 15 miljoni krooni ning teine üle 12 miljoni krooni.

Itaaliast tarnitud pelmeenikoosteliin Dominioni on kiire ja täiuslik, kinnitas Alaküla. Selle liiniga saab vähendada tööjõukulu ning toota käsitsitööst kvaliteetsemalt, samuti saab kasutada spetsiaalseid tainaid, mille tegemine käsitsi poleks võimalik. Jahu etteandmine toimub tsentraalselt pneumopumpadega, tainas toimetatakse liinile spetsiaalse robottransportööri abil.

Põltsamaa Meierei Juustutööstuse Rannu tootmistsehhis alustas tööd vadakukohupiima tootmisliin, mis võimaldab toota senisest kaks korda rohkem.

OÜle United Estover Group kuuluv Põltsamaa Meierei Juustutööstus investeeris kohupiimaliini soetamiseks 6 miljonit krooni.

"Uue tootmisliini ostmine oli hädavajalik rahuldamaks turu suurt nõudlust ricotta ehk vadakukohupiima järele," märkis ettevõtte juhataja Ago Teder. "Siiani sõelusime ja pakkisime ricotta't käsitsi. Kui seni suutsime päevas töödelda 25 tonni vadakut, millest saab 800 kg ricotta't, siis uue liiniga saame toota kuni kaks korda rohkem ehk 1600 kg."

Põltsamaa Meierei tooteid turustava OÜ Estover tegevjuht Kai Rimmel märkis, et lisaks efektiivsemale tootmisele lubab liin kohupiima naturaalsemalt pakkida. Ricotta kohupiim on Itaaliast pärit madala pH-tasemega valmimata juust.