USA majandus saab riigilt ergutava süsti

Kogu paketi suurus võib küündida kuni 150 miljardile dollarile, mis on umbes 1 protsent USA sisemajanduse kogutoodangust, kuid finantsturgudele jäi sellest väheks. Uudist veidi seedinud, jätkasid turud reedel langust - aasta algus Wall Streetil on tänavu hullem kui kunagi varem.

Bushi valitsus otsib majanduslanguse vastu rohtu sarnastest abinõudest, mis aitasid USA majandust 2001. aastal. Ühelt poolt maksukärped eraisikutele, mida saaks kohe suunata tarbimisse. Teisalt ajutised soodustused ettevõtjatele, mis ergutaks kohe investeerima ja uusi töökohti looma.

"Abipaketi kiire vastuvõtmine oleks virgutav süst, mis aitaks sisuliselt tugeval majandusel tervise juurde jääda," ütles Bush. Presidendi sõnul on languserisk USA majanduses küll kasvanud, kuid tõenäolisem on kasvu jätkumine, ehkki aeglasemas tempos.

Uudisteagentuuri Bloomberg küsitletud analüütikute hinnangul ei lahenda kasvu stimuleerimine praegu USA majanduse peamisi probleeme - kinnisvaraturu langus, halvad laenud, nõrk dollar, nafta kõrge hind.

Tööpuudus USAs on tõusnud viimase kahe aasta kõrgeimale tasemele 5 protsendile ja tarbimine väheneb, andes märku laenu- ja kinnisvaraturu hädade levikust reaalmajandusse.

Konsultatsioonifirma Deloitte vanemökonomisti Carl Steidtmanni arvates peab kinnisvaraturg enne põhjas ära käima, kui stiimulid majanduses mõjuma hakkavad.

USA poliitikud seevastu on lähenevate presidendivalimiste eel tavatult üksmeelsed, et majandus vajab just praegu stiimulit. Teema on esikohal ka presidendikandidaatide valimiskampaanias. "Kõrgemaid hindeid" on majandusekspertidelt saanud demokraadid, kes propageerivad lühiajalist kiiret rahasüsti, mis oleks suunatud madalama tulu saajatele. See sihtgrupp laseks lisadollarid tõenäoliselt kohe käiku. Vabariiklaste plaanid ettevõtete maksukoormat kergendada nii kiiresti ei mõjuks.

USA rahandusminister Henry Paulson manitses kiirustama. "Peame abi inimesteni saama nii ruttu kui võimalik," ütles ta. Kompromiss võib Kongressis sündida märtsi alguseks ja rahatšekk ameeriklastel kevadeks käes olla. Räägitud on maksukärpest kuni 800 dollarit inimese kohta või 1600 dollarit pere peale. Reedel detaile ei avalikustanud.

Majanduslanguse ärahoidmiseks on ka USA keskpank valmis täiendavalt laenuintresse langetama, kinnitas läinud nädalal USA keskpanga juht Ben Bernanke. Turud rehkendavad juba võimalusega, et jaanuari lõpus võivad USA laenuintressid arvatud 50 baaspunkti asemel langeda ka 75 baaspunkti võrra.

Viimati tegi USA keskpank nii järsu kärpe 1984. aastal.