Neljapäev 23. veebruar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Ameeriklased tahavad palgata kõik Eesti keemikud

Kertu Ruus 22. jaanuar 2008, 00:00

Võimas laienemine saabki ettevõttele, uuele nimega Cambrex Tallinn, peamiseks väljakutseks, nendib Cambrex Corporationi tegevjuht ja asepresident Steven Klosk. "Meil on tarvis nii palju uusi doktori- ja magistrikraadiga inimesi, et me tahaksime kõik Eesti tööturule tulevad keemikud enda palgale võtta," sõnab ta.

Klosk kiidab meie ekspertide kõrget taset. "Eesti teadlased suudavad võistelda kolleegidega ükskõik kus maailmas ega jää kellelegi grammi võrragi alla," ütleb ise kahel korral Eestit külastanud Klosk.

Ta ei salga, et meie professionaalide üks konkurentsieelis on madalam palk - maailmatasemel Eesti keemik "maksab" umbes 30% Põhja-Ameerika või Lääne-Euroopa hinnast. "Mis ma ikka keerutan, eks asi on ka hinnas," märgib Klosk.

Kõik veerandsada ProSyntesti töötajat, kellest kolmandik on doktorikraadiga, leidsid uues ettevõttes töö. Ettevõtte asutaja, Tallinna Tehnikaülikooli keemiaprofessor Margus Lopp jääb 1989. aastal asutatud ettevõtet nõustama.

Klosk oli väga rahul, et neil õnnestus anda Eesti partneri ostust teada just JPMorgani iga-aastasel tervishoiukonverentsil. Seal võitis Eestisse tehtud investeering tema sõnul suurt tähelepanu. New Yorgi börsil noteeritud Cambrexi aktsia tõusis samal päeval 4,2%.

Kui ameeriklased on rahul, et said kõrgel tasemel teadusettevõtte mõistliku hinna eest, siis Eesti poolele sai üheks tugevaks müügiargumendiks turundus. "Turundus oli meie kõige nõrgem lüli," kinnitab Lopp, lisades, et seepärast oli firma arengul piir ees. "Sellel alal on väga raske maailmas tõsine konkurent olla," ütleb Lopp. Kui ProSyntesti palgal pole ühtegi müügiinimest, siis Cambrexil on neid üle 20. Klosk kinnitabki, et nemad saavad nüüd Eesti ekspertiisi maailmaturule viia.

Et Eestis võiks teisedki teadusmahukad ettevõtted samamoodi läbi lüüa, selleks peavad mõlemad tehingu osapooled vajalikuks reaalalade tudengite arvu suurenemist. Näiteks Indias lõpetab keemia eriala aastas ligi 100 000 inimest ning paljud teadusettevõtted palkavadki oma ajud sealt, kusjuures veelgi odavamalt. "Vajadus keemiatudengite, eriti doktoriõppe üliõpilaste järele on Eestis tohutu," kinnitab Klosk. Küsimusele, kas Eestis võib olla avastamata ProSynteste, vastab ta, et Cambrex oleks need juba ära ostnud.

Lopp lisab, et väikseid teadusfirmasid on meil küll, aga nad ei leia turgu ja müüvad end alla omahinna. Lopp näeb lahendusena keemiaeriala riikliku koolitustellimuse suurendamist, eriti doktoriõppes ja Tallinna Tehnikaülikoolis. Ta ei välista, et ka ProSyntesti müügist saadud raha eest - mida ta nimetab "õiglaseks hinnaks" - mõni uus teadusettevõte püsti pannakse.

Dmitry Silversteyn, Longbow analüütik
Cambrexi tulevik on üsna helge, sest ettevõte on hea kombinatsioon USA ja Euroopa asuvatest üksustest. Neil on ravimifirmade hulgas hea maine ning nende turupositsiooni peaksid parandama nii uued geneerilisi ravimeid puudutavad seadused kui ka asjaolu, et ravimifirmad ostavad teenuseid aina rohkem väljast sisse. Andsin soovituse "neutraalne", sest firma USA peakorter toodab tegevuskahjumit ja see sööb Euroopa üksuste kasumit.

Eesti pikaajalise partneri ost oli strateegiliselt õige otsus. Ida-Euroopa väiksemad kulud lubavad Cambrexil konkurentsivõimet tõsta. Hiinat on tabanud viimasel ajal suured skandaalid ja Indias on kulud hakanud kiiresti kasvama. Usun, et Cambrex maksis Eesti ettevõtte eest õiglast hinda. Ma ei kirjutaks tehingu avalikustamisele järgnenud aktsia hinnahüpet ainult selle uudise arvele, aga kindlasti saatis see investoritele sõnumi, et Cambrex ei istu niisama, vaid pürib aktiivselt oma eesmärkide poole.

Tõnis Lukas, haridus- ja teadusminister
Koolitustellimuse esitamisel kõrgkoolidele on riik juba mitmeid aastaid eelistanud reaalaineid. Riiklik koolitustellimus loodus- ja täppisteaduste ning tehnika, tootmise ja ehituse valdkonnas on suurenenud alates 2002. aastast - siis moodustas nende valdkondade tellimus kogu riiklikust koolitustellimusest ligikaudu 33%, viimasel neljal aastal on vastav näitaja olnud 37-38%. Kuid see, kui palju üliõpilasi mõnes valdkonnas õpib, ei sõltu ainult tellimusest. Paljud üliõpilased tasuvad ka ise oma õpingute eest.

Tänane situatsioon teadlaste juurdekasvus peegeldab aastatetagust olukorda. 1990. aastatel ja 2000. aastate alguses oli doktoriõppe riigitellimus, samuti lõpetamise efektiivsus praegusega võrreldes väiksem. Kui praegused doktorandid eriala või gümnaasiumi riigieksameid valisid, oli ka reaalteadlase karjääri atraktiivsus võrreldes ärijuhi vms ametiga tagasihoidlik.

Praegu saame igati toetada teadlasekarjääri eelistamist ja tagada õppuritele korraliku üldhariduse. See kõik on osa mitmest olulisest strateegiast, mille elluviimine praegu teoksil.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 17:17
Otsi:

Ava täpsem otsing