Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Davosis on sellel aastal hoopis teised staarid

    Tagantjärele tuleb Šveitsi mägikülla jälle kokku sõitvatel tipp-poliitikutel ja ärimeestel tunnistada, et Euroopa keskpanga juht Jean-Claude Trichet ja USA endine rahandusminister Lawrence Summers (teiste üksikute häälte hulgas) ei manitsenud mullu tühja, kui ärgitasid üldises buumijoovastuses riskidele mõtlema.
    12 kuud hiljem vanguvad finantsturud üle ilma USA kinnisvaraturult alguse saanud laenukriisis, nafta hind on 50% tõusnud, dollar kukkunud, börsid languses ning maailma suurimad pangad korstnasse kirjutanud kümneid miljardeid dollareid.
    Tänavu tuleb foorum hoopis tõsisema tooniga, debattides otsitakse vastust säärastele küsimustele: kas USA majanduskasv pidurdub nii järsult, et läheb langusesse? Kas USA langus kisub kaasa Euroopa? Kas Hiina ja teiste arenevate riikide majanduskasv on piisavalt tugev, et omal jõul ilma lääne eksporditurgudeta maailmamajanduse mootoriks olla? Kuidas tuleks suhtuda Hiina ja naftarikaste riikide riiklike kapitalifondide investeeringutesse? Milliseid reegleid vajaks globaalne finantssüsteem, et ühest riigist alanud kriisid kulutulena ei leviks.
    Suurimat sagimist ennustatakse Davosis tänavu nn riigikapitalifondide (sovereign wealth fund) juhtide ümber, kellest maailma rahaturge tabanud laenukriisis on saanud arvestatavad investorid. Hiina, Saudi Araabia, Kuveidi, Dubai, Lõuna-Korea jt riikide investeerimisfondid on lääne firmades osalusi omandanud juba enam kui 60 miljardi dollari eest, sealhulgas 20 miljardi eest Citigroupi ja Merrill Lynchi aktsiaid.
    Läänemaailm on dilemma ees - ühelt poolt on raha vaja, teisalt kardetakse kontrolli kaotada. Lisaks kahtlustatakse, et taolised fondid ei taotle alati üksnes ärikasu, vaid ka poliitilisi eesmärke. Aastaks 2015 võivad selliste fondide varad ulatuda 12 triljonile dollarile. Mitmeid pangajuhte, kes aasta tagasi Davosis kasulikku kuluaaritööd tegid, sel aastal majandusfoorumi 2500 osavõtja seas ei kohta. Citigrupi ja Merrill Lynchi juhid on hiigelkahjumite järel välja vahetatud.
    Silmatorkav erand on Goldman Sachsi juht Lloyd Blankfein, kelle pank Wall Streeti suurtest investeerimispankadest ainsana laenukriisist terve nahaga pääses. Tugevalt on esindatud Aasia riigid.
    Davosis on taas ka Jean-Claude Trichet ja Lawrence Summers, sedakorda mõlemad "tulekustutaja" rollis. Trichet on suvest saadik muretsenud Euroopa rahaturgude likviidsuse pärast, Summers tõukab tagant maksukärpeid ja tugipaketti USA majanduse ergutamiseks.
  • Hetkel kuum
Suur analüüs: maailmamajanduse jõujoonte murrangus pole Euroopa seis kiita
Maailmamajanduses annavad tooni Hiina, India ja laiemalt globaalse lõuna tõus ning USA jätkuva olulisuse valguses paistab suurima kaotajana Euroopa, kirjutab majanduspublitsist Liis Laidre Äripäeva essees.
Maailmamajanduses annavad tooni Hiina, India ja laiemalt globaalse lõuna tõus ning USA jätkuva olulisuse valguses paistab suurima kaotajana Euroopa, kirjutab majanduspublitsist Liis Laidre Äripäeva essees.
Saunumi käive kasvas, kahjum kahanes
Saunum Group lõpetas mulluse majandusaasta suurema käibe ja väiksema kahjumiga kui varem.
Saunum Group lõpetas mulluse majandusaasta suurema käibe ja väiksema kahjumiga kui varem.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: viie milli eest vaba aega, palun! “Ükskõik kui pees vahepeal asjad on, kõik läheb mööda.“
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi tee avalikust häbipostist töövõiduni: süda jättis löögi vahele
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Pühadestatistika: Eesti munatoodang suureneb
Eesti munatoodang on viimastel aastatel veidi kasvama hakanud, kuid mullu ületas tarbimine toodangut veel ligi kahekordselt.
Eesti munatoodang on viimastel aastatel veidi kasvama hakanud, kuid mullu ületas tarbimine toodangut veel ligi kahekordselt.
Raadiohommikus: miljard Pärnusse, uut moodi Tallinn ja tippjuhi nipid
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.