Pühapäev 25. september 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Katla tarbevesi tuleb tasuta talvel

Siim Sultson 23. jaanuar 2008, 00:00

"Meil on puidukatel, kuid pesuvett sellega teha ei tasu. Salvestuspaagist hoolimata langeb vee temperatuur ühe päevaga 30 kraadini," põhjendab Jaak Tarand, majaomanik Saku lähistelt, eraldi 200-liitrise elektriboileri ostmist.

Katlale juurde lisatud soojusvahetiga boileri kütmist kuuekilovatise spiraaliga peab ta võrreldes 2,2kilovatise elektriboileriga raiskamiseks. Samas näeb ta optimaalse lahendusena kombineeritud süsteemi, kus keskküttesüsteemi jahtumisel lülitub tööle elektriboiler. Suviti jääks tööle viimane.

Vee- ja küttelahendusi pakkuva ASi FEB kütte ja ventilatsiooni projektijuht Viljar Sarapuu peab keskküttekatlaga tarbevee soojendamist mõttekaks. Tema kinnitusel väljastab katel suurusest sõltumata keskmiselt 35 liitrit sooja vett minutis. Inimene kasutab duði all aga ligi 12 liitrit vett minutis. Tarbevee järjest kasutamisel tõuseb katlasüsteemi sisenenud viiekraadine külm vesi umbes 35 kraadi. Seega jookseb soojaveekraanist pidevalt ligi 40kraadine vesi.

Seevastu elektriboilerist väljuv 70-80kraadine kuum vesi jaheneb järjest tarbimisel boileripaaki pealevoolava külma vee mõjul suhteliselt kiiresti. "Katla sooja tarbevett ei jõua keegi lõplikult ära kasutada," lisab Sarapuu.

Kui teraskateldel on tema sõnul sooja tarbevee spiraal tavaliselt sisse ehitatud, siis malmkateldel see puudub. Viimaste puhul aitab soojusvahetiga 100-500-liitrine boiler, milles olevat tarbevett soojendab hoopis küttespiraal.

Suveperioodil tuleb tema seletusel küttekehade süsteem katlast ja tarbeveeboilerist küttesooja reguleeriva kraaniga ära lahutada. Et katlal jääb siis kütta vaid väike kogus vett, tuleb tahkeküttekatlal seada tõmberegulaator 70-80 kraadist varasemasse sulgumisasendisse, et vesi keema ei läheks. Teised katlad peaks ise õigeaegselt vee temperatuurile reageerima.

Lisaks on enamikul teraskateldest sees ka kuuekilovatised elektrispiraalid. Teisalt muutub küsitavaks selle lahenduse tasuvus kuni kolmekilovatiste elektriboileritega võrreldes.

ASi Harju Elektri elektrikütteseadmete osakonna müügijuht Kaldi Kotkas peab katla baasil sooja tarbevee tootmist õigustatuks vaid kütteperioodil. Suvel näeb ta ikkagi lahendust elektriboileris, mis olgu keskmises eramus vähemalt 150- kuni 200-liitriline.

Kui kütus on elektrist odavam, on suvel katlaga sooja tarbevee tootmine mõttekas. Kuid juba kipuvad õli ja gaas elektriga hinna poolest konkureerima. Näiteks kui katlakütus on elektrist alla kahekümne protsendi odavam, siis lõppkokkuvõttes on elektriga kütta odavam, kuna katla soojakaod ise on ju kümme kuni kakskümmend protsenti.

Kui ehk gaasi puhul on katlaga sooja tarbevee tootmine suvel veel tasuv, siis õli puhul kindlasti mitte.

Elektriboileriga sooja tarbevee tootmisel tuleb lähtuda tarbimisharjumustest, inimeste arvust ja veel mitmest asjaolust. 80-liitriline boiler on eramu jaoks liiga väike, arvestama peaks umbes 150-liitrilisega.

Kui kütteseadmed töötavad nimikoormusest väiksema koormusega, läheb nende kasutamine kallimaks. Seega tasuks üldjuhul talvel toota sooja tarbevett katla baasil ja suvel näiteks elektriboileriga.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing